Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Paari tunniga pole võimalik juubelimessi läbi käia

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Osaühingu Prolift töötajad aitasid lahkelt Postimehe fotograafi taeva alla tõsta ning sealt, 16 meetri kõrguselt vaadates oli kuuehektarine messiplats nagu peo peal. | FOTO: Sille Annuk

Maamess peab tänavu ümmargust tähtpäeva ja sellega tuleb arvestada ka kõigil huvilistel. Et kogu väljapaneku läbi käia ja üle vaadata, tuleb varuda aega. Paarist tunnist jääb selle tarvis julgelt väheks

Messi avamisel osalenud endine põllumajandusminister ja praegune riigikogu liige Ivari Padar meenutas, et on käinud vähemalt kümnel maamessil. «See mess on nagu äratus talveunest, pärast maamessi asuvad kõik kohe kevadtööde kallale,» märkis ta.

Veel tõdes Padar, et maamess on märkamatult, kuid kindlalt kasvanud tunnustatuimaks põllumajandusmessiks kogu Baltikumis. «Just rääkisin Leedu parlamendi põllumajanduskomisjoni esimehega, et varem oli Leedus peetav mess Baltikumis number üks. Nüüd tõdevad isegi leedukad, et Tartu maamess teeb nende omale silmad ette,» lisas ta.

Eile messi esimese paari tunni jooksul polnud Padar jõudnud just kuigi palju ringi vaadata. «Keskendun messile kahe päeva vältel, täna ja homme,» sõnas Padar eile keskpäeval ning naljatles, et messil köidab teda enam hea ja maitsev šašlõkk.

Uut ja vana

Kui peaasjalikult esitlevad põllumajandusmasinate müüjad maamessil uudiskaupa, mida põllumeeste silmad veel Eestimaal näinud pole, siis Pärnu vanatehnikahuviline Raivo Hannus tõi messiplatsile üle saja aasta vanad mootorid.

«Mul kodus on vanu mootoreid ja traktoreid viiekümne-kuuekümne vahel. Siia tõime umbes viisteist masinat,» märkis ta. Kõik masinad, mis Hannuse kollektsioonis ja ka messiplatsil, on töökorras. Igal täistunnil ajavad Hannuse pojad Hans ja Tanel masinad ka popsuma.

Raivo Hannuse mootorite kollektsiooni au ja uhkus on Rapla lähedalt metsatalust leitud mootor, mille väljalaskeaasta on 1911. «See on väga hästi säilinud, töötab ning naljatades ütlesime, et meie kätte jõudes oli selle mootori silinder veel töösoe,» märkis Hannus.

Kirved nagu žiletid

Peale sada aastat vanade mootorite pakkusid messil vau-efekti Rõuge sepa Peeter Reemanni valmistatud kirved, mis lõikasid paberit, nagu soe nuga võid. «See on majaehituskirves,» demonstreeris Reemann enda kätetööd, ise samal ajal kirvega maamessi kataloogi lehekülgedest ribasid lõigates.

Kirvemeister selgitas, et majaehituseks tarviliku korraliku kirve sepistamiseks kulub tal kaks päeva. «Vart on keeruline teha,» sõnas Reemann. Suur osa tema kirveist on jõudnud Euroopasse. «Neid peaks olema umbes 500,» lisas ta.

Paraku pole käsitsi valmistatud kirved just odav lõbu. Korraliku palkmaja ehituseks sepistatud kirve hind on 230 eurot.

Esiti eriskummaline tundus osaühingu Docs Baltic müügiplats. Ettevõtte messiplatsil ilutseb Smart Roadtseri marki auto, mida siinsetel teedel just eriti sageli ei kohta. «Jah, tuleb tunnistada, et põllumehele ei pruugi see just kõige praktilisem masin olla,» märkis ettevõtte müügijuht Imre Kütt, viidates kahekohalisele autole, mille põhjakõrgus on maapinnast vaid napilt kümmekond sentimeetrit.

Kütt rääkis, et nad ei tegele vaid eksootiliste autode Eestisse toomisega. Nii mõnigi põllu- ja metsamees on nende ettevõtte kaudu endale rasketehnika Euroopast koju tellinud.

«Üks firma ostis meie kaudu kahekorruselised bussid, üks metsandusettevõte Viljandi lähistelt ostis hakkpuidumasinad,» tõi Kütt näiteid masinaist, mida nad on aidanud Euroopa riikidest Eestisse tarnida.

Eile alanud maamess kestab veel homse õhtuni. Selle aja jooksul on lisaks eksponentide mitmekesistele väljapanekutele võimalik osa saada loomade oksjonist, ilusaima lihaveise lehmiku ja noorpulli valimisest, maamehevõistlusest ning rahvusvahelisest raievõistlusest.

Kanu ja sigu saab messil vaid pildilt vaadata

Maamessil on laste seas üks vaieldamatult menukaimaid paiku Ranna rantšo miniloomaaed, kus iga soovija saab kahe euro eest farmiloomi uudistada, neid toita ja käega katsuda. Kui eelmistel aastatel on rantšo messile kaasa toonud nii karvaseid kui ka sulelisi, siis sel korral pidid kodulinnud ja varasematel messidel popiks saanud villasead koju jääma.

Põhjus, miks sulelisi ja kärssninu messile kaasa ei võetud, on seakatku oht ning Euroopas leviv linnugripp. «Kodulindude ja sigade pidamisel on gripi ja katku tõttu kehtestatud karmid reeglid,» nentis Ranna rantšo perenaine Ande Arula. Ta lisas, et villasea põrsad, kes paar aastat tagasi neil maamessil kaasas olid, on nüüd kõvasti kosunud ja kaaluvad umbes kolmsada kilo.

Kodulindude ja sigade asemel võttis Arula Läänemaalt kodurantšost kaasa umbes kolmkümmend looma: vene ja hollandi villakitsed, kameruni kääbuskitsed, lihaveise vasika, poni, maalambad ja jänesed.

Ligi 250 kilomeetri pikkune reis Mõisakülast Tartusse kulges loomadele rahulikult. «Meie farmi loomad on sõitmisega harjunud. Nad on ka haagises lahtiselt, me ei pane neid kitsastesse puuridesse,» sõnas rantšo perenaine.

Ta lisas, et nende farmi loomad on harjunud inimeste keskel olema ning lapsi nad ei pelga ega tee neile liiga. «Mul on hea meel, et ka lapsed saavad aru, kuidas loomadega käituda. Ma ei pea enam kordagi korrale kutsuma, et lapsed loomadele haiget ei teeks ning aedikus ringi ei jookseks,» sõnas ta.

Nii mõnelgi väikesel lapsel kulus veidi aega, et Ranna rantšo miniloomaaia asukatega harjuda. / Sille Annuk

Tagasi üles