Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

ÜLESKUTSE: seemnepommiga linnad lilleliseks!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti roheline liikumine kutsub inimesi üles hakkama geriljaaednikeks ning poetama linnas põllulillede seemneid hooldamata haljasaladele. Pildil valmistavad selleks sobilikke seemnepalle liikumise tegevjuht Marilin Eessalu (vasakult), Itaaliast pärit praktikant Simone Lilliu ning liikumise kommunikatsioonijuht ja Rohelise Tee õhtute projektijuht Anna Trei. | FOTO: Margus Ansu

Et linnades ei kasvaks vaid üksikud kõrreliste liigid ja hooldatud peenardele istutatud suvelilled, kutsub Eesti roheline liikumine inimesi üles külvama kõrvalistesse kohtadesse Eestimaal looduslikult kasvavate lillede seemneid.

Lilli ja liblikaid ei saa ühes linnas kunagi liialt palju olla. Et aga Eesti linnade liigirikkus ei jääks vaid paarist-kolmest kõrreliste liigist koosnevale pöetud muruplatsile ning aednike kujundatud lillepeenardele, kutsub Eesti roheline liikumine inimesi üles hakkama geriljaaednikeks.

Eelolev laupäev on üleilmne Maa päev, mis suunab teraviku keskkonnaprobleemidele. Tartus tegutsev Eesti roheline liikumine otsustas tänavu istutada linnainimestele pähe mõtte hakata hooldamata haljasaladele külvama niidulillede seemneid, et sellega kaasneva liigirikkusega meelitada linna rohkem putukaid ja seega ka linde.

Vältida võõrliike

Kõige lihtsam on panna mulla-liivasegu sisse Eesti niitudel kasvavate lillede seemned ja puistata see alale, mida ei niideta. Ent hakkajamad gerilja­aednikud võivad valmistada ka seemnepomme, mida saab visata üle plankude kohtadesse, kuhu ise ligi ei pääse, ent kus võiks neil lilledel hea kasvada olla.

«Tähtis on, et ei paneks seemnepommi sisse võõramaiste, vaid ikka võimalikult kodumaiste liikide seemneid,» sõnas Rohelise Tee õhtuid korraldav Eesti rohelise liikumise kommunikatsioonijuht Anna Trei.

Liikumine ise sai portsu sobilikke seemneid ettevõttest Nordic Botanical, mis kogub neid otse Eesti niitudelt. Ent näiteks rukkilille-, lina- või karikakraseemneid on võimalik saada tavalisest kauplusest, samuti leidub seal aeg-ajalt sobilikke seemnesegusid.

Tähtis on, et ei paneks seemnepommi sisse võõramaiste, vaid ikka võimalikult kodumaiste liikide seemneid, sõnas Anna Trei.

Eriti usinad geriljaaednikud ei piirdu aga seemnete maha viskamisega, vaid hoiavad neil ka suvel silma peal ning kui on vaja ja võimalik, kastavad tärkavaid seemneid. «Mõnikord paned seemnepommi maha, aga tuleb põuane suvi ja siis ei hakka seal midagi kasvama,» tõdes rohelise liikumise tegevjuht Marilin Eessalu.

Ta soovitas seemnepommi sisse panna erinevates oludes kasvavate liikide seemneid: kui visata pomm varjulisse kohta, tärkavad sellest üht sorti lilled, päikese käes aga sootuks teised.

Geriljaaiandus

Seemnete külvamiseks sobivad näiteks kõnniteeservad, tühjad krundid, liiklussaared. Küll aga manitseb liikumine geriljaaednikke hoiduma linna keskparkide ja botaanikaaedade pommitamisest.

Geriljaaiandus sai alguse 1970. aastatel New Yorgis. Sedalaadi tegevusega on maailma eri paigus lisaks linnakeskkonna esteetilise väärtuse ja liigirikkuse suurendamisele tehtud ka poliitilisi avaldusi.

Kuidas teha seemnepommi?

  • Võta üks osa savi ja üks osa kuiva seemne-mulla-liiva segu. Võib lisada ka komposti. Tee savist väike kausike, täida seemneseguga ja kata pealt taas saviga.
  • Seemnete hulk sõltub nende suurusest, aga väikse palli jaoks võiks piisata 0,25–0,5 teelusikatäiest. Pommi sisse sobivad nt kollase karikakra, härjasilma, keskmise väri­heina, rukkilille, kelluka, hiireherne, kassiristiku, valge ristiku, tatra, lina või päevalille seemned.

Allikas: www.roheline.ee

Tagasi üles