Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Masingu kool leidis ravikodule kodulinnast päästerõnga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Masingu kool ei pannud pärast Norra projekti lõppemist oma vajalikku ravikodu kinni, praegu elab ja õpib seal nii enda kui ümbruskonnaga paremini toime tulema kuus õpilast. Selle aasta lõpuni on koolil lubanud ravikodu pidamist rahaliselt toetada Tartu linn. | FOTO: Sille Annuk

Norra projekti raha Tartu Masingu kooli ravikodu pidamiseks lõppes eelmise aastaga, selle aasta kolm esimest kuud on kool vajalikku asutust üleval pidanud õpilaskodu, rehabilitatsiooni- ning oma rahaga.

«Aasta alguses oli lootus, et sotsiaalkindlustusamet toetab meie ravikodu suurema rehabilitatsioonitoetusega, kuid märtsis ütles see amet meile selgelt ära,» rääkis Masingu kooli direktor Tiina Kallavus. «Sellest on šokeerivalt kahju, sest meil on ravikodu, oskused seda pidada ning lapsed, kes seda väga vajavad.»

Ka teise kooli mure

Norra riigi rahaga rajatud miljööteraapiline ravikodu pakub 10–17-aastastele psüühikahäiretega noortele ööpäev läbi toetavat, stimuleerivat, turvalist ja hubast keskkonda, kus omadega puntrasse läinud õpilase kõrval on nii päeval kui ka öösel kasvataja-terapeut ning teised asjatundjad.

Eesmärk on üks: anda ravikodus olijale tagasi usk endasse ning õpetada teda nägema valikuid oma elus toimetulemiseks ning leida paremaid viise, kuidas suhelda lähedaste ja eakaaslastega. Lisaks tehakse ravikodus pidevalt ja kõvasti tööd õpilase perega.

Ravikodu pole koolile odav koht: raha nõuavad ruumid, eriti aga laste ja noortega töötavad spetsialistid. Norra kolmeaastase projekti ajal oli koolil ühe ravikodus elava õpilase kohta aastas kasutada 13 000 eurot. Sel õppeaastal elab ravikodus kuus õpilast, koolil on iga õpilase jaoks kasutada 2000 eurot õpilaskodutoetust ning 1395 eurot rehabilitatsiooniraha.

«On ikka väga suur vahe, kui palju oli meil raha varem ja kui palju on nüüd,» märkis Tiina Kallavus. «Aga me ei saa lapsi ravikodust minema kihutada, neil on seda kohta väga vaja. Mida teha? Olime murest murtud.»

Ta lisas, et sama häda kummitab Kaagveres asuvat Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse ravikodu, kus samuti on Norra projektid lõppenud.

On ikka väga suur vahe, kui palju oli meil raha varem ja kui palju on nüüd, märkis Masingu kooli direktor Tiina Kallavus.

«Ma ei nimeta tekkinud olukorda suureks raskuseks, sest meil on kompleksne abipakkumissüsteem,» märkis Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Maire Reest. «Norra programmid olid väga tõhusad, need aitasid kõiki ravikodus olnud õpilasi, kuid on nüüd lõppenud. Täies mahus me seda teenust enam pakkuda ei saa.»

Maarjamaa hariduskolleegium on riigikool, mida rahastab haridus- ja teadusministeerium. «Me ei ütleks lisa­rahast ära, saaksime siis lastele rohkem pakkuda,» tõdes Maire Reest.

Masingu kooli ravikodu mure muutus väiksemaks pärast Tartu abilinnapea Artjom Suvorovi ning linna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree külaskäiku. Nüüd on kool saanud lubaduse, et selle aasta lõpuni toetab linn ravikodu, sotsiaal- ja tervishoiuosakond taotleb ravikodule kokku 24 000 euro eraldamist lisa­eelarvest.

Aga mis saab edasi?

«Omavalitsus näeb ravikodu vajalikkust, riik mitte,» märkis Tiina Kallavus. «Aga see teenus peaks riigi jaoks tähtis olema, et aidata abivajavaid lapsi ja nende peresid, et muutused lapses oleksid püsivad.»

Õpilaskodu raha, rehabilitatsioonitoetuse ja Tartu 24 000 euroga tuleb kool direktori sõnul aasta lõpuni kokkuhoidlikes tingimustes ravikodu pidamisega toime. Aga mis saab edasi?

«Keeruline küsimus,» vastas Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Tiina Kruuse. «Praegu see vajalik teenus ei katke, direktoril on veidi aega uute plaanide tegemiseks ning läbirääkimisteks teiste rahastajate, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumiga. Kui kool peaks jääma tühjade pihkudega, tuleb volikogul teha otsus – see on ju ikkagi meie linna kool ja meie lapsed.»

Riigile pole jõukohane

Miks sotsiaalkindlustusamet ei toeta Masingu kooli ja Maarjamaa hariduskolleegiumi ravikodude pidamist?

Kristel Ojala / Erakogu

Vastab sotsiaalkindlustus­ameti rehabilitatsiooni valdkonna juht Kristel Ojala

Norra projektis osales kaks kooli: Maarjamaa hariduskolleegium ja Tartu Herbert Masingu kool.

Selle projekti eesmärk ei olnud ravikodude ehitamine ja hilisem ülalpidamine, vaid raske ja püsiva psüühikahäirega lastele uue teenuse välja töötamine ja piloteerimine. Uus teenus pidi sisaldama integreeritud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuseid.

Projekti eesmärk oli toetada õpilastel hariduse omandamist turvalises keskkonnas ja edaspidist toimetulekut täiskasvanueas.

Nende kahe kooli tegevust analüüsides leiti, et ravikodu teenus on küll vajalik, kuid nii-öelda ravikodu tüüpi teenuse osutamine Norraga sarnaselt ei ole käesoleval ajal riigile jõukohane.

Projektis oli iga lapse kohta nii tervishoiu kui sotsiaalteenuste peale võimalik kulutada maksimaalselt 13 000 eurot. Reaalselt nii palju raha ei kulunud. Kulus umbes kolmandik, millest põhiosa moodustasid tervishoiuteenused.

Mingil ajal maksti projekti rahast ka majutuse eest, kuid seda tingimusel, et projekti lõppedes leiab kool siiski muud vahendid oma ööpäevaringse kodu töös hoidmiseks.

Osa projekti raames osutatud teenuseid kuuluvad praegu juba sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse hulka ning nende rahastamine on võimalik riigieelarvest. Sotsiaalkindlustusamet rahastab sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust, tervishoiuga seotud kulud peaksid olema kaetud riiklikust tervishoiusüsteemist. Ravikodu üleval pidamine ei kuulu riiklike teenuste hulka, kui me räägime sotsiaalsest rehabilitatsioonist.

Juhul kui laps alustab rehabilitatsiooniprogrammi õppeaasta alguses, on praegune riiklik rahastus piisav ja lapsel on võimalik teenuseid kasutada kahe kalendriaasta limiidi ulatuses (2790 euro eest). Seda raha on 1,3 korda rohkem, kui oli katseprogrammis reaalselt suurim keskmine kulu lapse kohta.

Ravikodu teemat sai koolidega põhjalikult arutatud. Projekti lõpetamise osas saatsime neile kokkuvõtte, kus tõime välja ettevõtmise positiivse mõju ja selgitasime ka seda, miks me ei saa teenust samamoodi rahastada, nagu  teeb seda Norra.

Tagasi üles