Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lilled külmunud, linnud lahkuvad. Kuhu jäi loodetud kevad?

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Need krookused ja mitmed teised lillekesed pakuvad botaanikaaias õiteilu külmakraadide kiuste. Kuid ilmselt meeldiks neilegi, et ilm pisut soojemaks läheks. | FOTO: Sille Annuk

Astronoomiline kevad on kestnud juba peaaegu terve kuu, ent ilmad ei taha kuidagi soojemaks minna. Hoopis vastuoksa: eelmise nädala lõpus saabus Eestisse külmalaine, mille taandumist pole lähipäevadel ette näha. «Kus on kevad?!» küsivad ilmselt paljud pidevast kehvast suusailmast tüdinud kodanikud.

Ilmateadlane Ain Kallis nentis, et klimaatilisest kevadest on asi tõepoolest kaugel, selleks peaks ööpäevane keskmine temperatuur olema püsivalt üle viie soojakraadi. «Kuid midagi põrutavat küll lahti ei ole ning kliimamuutustega pole siin midagi pistmist,» tõdes ta. «Aprillis ongi meil sellised muutlikud ilmad ning temperatuuri suured kõikumised on väga tavalised.»

Kallis lisas, et mõistagi on praegu ilm külmem, kui aprillikuus loodetakse. Samal ajal on praegused öised –10 piiresse jäävad külmakraadid kaugel tõelisest pakasest, aprillis on meil paukunud isegi –27-kraadine pakane.

Ei midagi erakordset

Praeguse külmalaine taga on külm arktiline õhk, mis on meile põhjast peale pressinud. «Võib öelda, et kevad on mägede taga, täpsemalt Skandinaavia mägede taga, sest sealt meile soojemat õhku toovad tsüklonid tulema peavad,» ütles Ain Kallis.

Kuna me juba kord sellisel laiuskraadil elame, ei ole Kallise arvates põhjust karta, et praegune külmalaine taimedele ja puudele suurt kahju tekitaks. Sama kinnitas ka Tartu ülikooli botaanikaaia vanemaednik Tiiu Tõnson, kelle sõnul on taimed sellise temperatuurikõikumisega kohanenud.

Praegused külmakraadid jäävad kaugele tõelisest pakasest, aprillis on meil paukunud isegi 27-kraadine pakane.

«Seda juhtub kevaditi ikka, väga suur ehmatus see taimedele ei ole,» kinnitas Tõnson. Näiteks sibullilled, mis praegu õitsevad, on küll hommikuti veidi lontis, kuid päeva peale kosuvad ja õitsevad edasi.

Puudele muutuks külm ohtlikuks siis, kui temperatuur langeks alla kümne külmakraadi, kuid nii krõbedaks Tõnsoni hinnangul ikkagi ei lähe. «Kevadel ei tee kahju mitte niivõrd külm, kuivõrd hoopis varakevadine päike, eriti kui maa on veel külmunud,» märkis Tõnson.

Sestap ei soovita ta kiirustada sügisel puudele kaitseks ümber pandud kuuseokste või varjukanga ära võtmisega, pigem võiks oksi juurdegi panna.

Linnud pöörduvad tagasi

Kui taimemaailm suudab kevadisele külmale kenasti vastu pidada, siis Eestisse naasnud rändlindudele võib see halvemal juhul mõjuda surmavalt, rääkis ornitoloog Marko Mägi. Nii on paljud tiivulised otsa ümber pööranud ja tagasi lõuna poole suundunud.

«Sellises külmalaines ei ole midagi erakordset, kuid lindudele on see väga ebamugav, sest ränne on väga energiakulukas. Neil, kes tagasi lõuna poole lennata ei suuda, võib halvasti minna,» tõdes Mägi.

Siiski ei rända linnud tagasi oma talvituspaikadesse, vaid jäävad pidama sinna, kus tingimused on vastuvõetavad. Mõne aja pärast tulevad nad aga uue lainena Eestisse tagasi, nii et linnupuudust tänavu siiski karta ei maksa.

«Need, kes teed soojematesse paikadesse ette ei võta, otsivad võimalikult soodsad olud ja hoiavad madalat profiili, ei raiska asjata energiat,» lisas teadlane.

Gismeteo ilmaportaali lähinädalate ilmaprognoosi kohaselt sel nädalal kraadiklaasi näit üle kuue soojakraadi ei küündi, öösiti võib tulla külma kuni kuus miinuskraadi. Öökülmad jätkuvad järgmise teisipäevani, seejärel peaks minema soojemaks, aga ka vihmasemaks.

Eilse ennustuse kohaselt tuleb kahe nädala kõige soojem päev 28. aprillil, mil saame nautida kolmeteistkraadist «leitsakut».

Tagasi üles