Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tükeldatud mees leidis koha toomkirikus ja ka näitusel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Luustik näitusel kuulus tähtsale ja jõukale keskealisele mehele, kes suri timuka käe läbi. | FOTO: Sille Annuk

Eelmisel nädalal Tartu ülikooli muuseumis Toomel avatud näitusele «Toomkiriku hiilgus» on pandud vaatamiseks osa luustikust, mis kuulus keskealisele mehele, kes suri timuka käe läbi.

Pärast pea mahalöömist sängitati karistatu toomkirikusse ja pea asetati riidest kotis oma kohale, mis näitab austust surnu staatuse vastu. Teadlased on järeldanud, et luustik kuulus tähtsale ja jõukale mehele.

Näituse kuraator Kerttu Palginõmm juhtis tähelepanu asjaolule, et timuka tööle osutab terariista lõikejälg kaelalülide juures. Mitmed vigastused ja moonutused luustikus viitavad selle omaniku osalemisele sõjategevuses, aga samuti tema pikkadele ratsutamise aastatele.

Mitme luustiku osi

Mehest jõudis Tartu ülikooli arheoloogide uurida ainult ülemine pool. Näitusel leidub aga ka mitmete muude luustike osi. Nii näiteks on ühes klaaskastis välja pandud leeprahaigena ehk pidalitõbisena surnud naise pealuu.

Sealtsamast saab lugeda, et Tartu leprosoorium ehk koht, kuhu pidalitõbised eraldati, asus linnast väljas, ent see naine oli maetud toomkirikusse. Järelikult oli ta jõuka pere liige, kelle lähedased kandsid tema eest väärilist hoolt. Kolju juures on kirjas, et tegemist on ainsa leepratunnustega luustikuleiuga Eestis. Pidalitõvest annab tunnistust avaus suulaes ja väljalangenud ülemised lõikehambad.

Tartu ülikooli muuseumi aastanäitusel «Toomkiriku hiilgus», mis keskendub vana Liivimaa võimsaimale katedraalile ja selle arheoloogilisele pärandile, on muudki erilist, mida ei ole varem üldse või siis on vaid kord-paar vaatamiseks välja pandud.

Kuldkangas ja siid

«Näituse teevad erakordseks toomkirikust leitud luustikud, mis annavad aimu nii kõrgete vaimulike kui ka ülikute harjumustest ja muredest,» lisas Palginõmm. «Erilise tähelepanu all on toomkirikust leitud kuldkangas ja siid, mis olid kõige hinnalisemad tekstiilid keskajal.»

Toomkirikust leitud tekstiilijäänused võivad pärineda vaimulike ja rikaste linnakodanike rõivastest. Muu hulgas on ühes klaaskastis kõrvuti keskaegne siidpael ja selle tänapäevane koopia, mille autor on Jaana Ratas.

Toomkiriku hiilguse kõrval on väljapanekus võimalik tutvuda leidudega viletsamatest aegadest, mis saabusid koos reformatsiooniga 16. sajandil. Toomkirikus ja selle ümbruses leidis endale matmispaiga ka lihtrahvas.

Esemed väljapanekus pärinevad peamiselt Tartu ja Tallinna linnamuuseumi kogudest, aga samuti Tartu ülikooli arheoloogiakabinetist, ning on uudistamiseks välja pandud 14. jaanuarini.

Toomkirikust leitud siidpael (ülal) ja selle koopia. / Sille Annuk

Tagasi üles