Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

«Uudis on see, mida sa enne ei teadnud» ehk Kuidas andsime tundi tulevastele lehelugejatele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Koolipapaks kehastunud reporter Kaspar Koort arutleb Reiniku kooli 1.c klassi õpilastega teemal, mis on uudis ja mis mitte. | FOTO: Margus Ansu

Juba esimese klassi lapsed teavad, et kõige tähtsamad uudised käivad ikka halbade asjade või surnud inimeste kohta. Samuti on nad kursis praktilise tõsiasjaga, et ajaleht on ahjus tule hakatamiseks kõige parem vahend.

Et lapsed saaks aimu, kui raske aparaadiga peavad fotograafid tööd tegema, lubas Postimehe piltnik Margus Ansu (vasakul) kõigil soovijatel oma kaamerat käes hoida. | FOTO: Kaspar Koort

Mitmeid aastaid on paljud Tartu koolid korraldanud lapsevanematele lahtiste uste nädalaid. Sel ajal tohivad lapsevanemad käia tunde kaemas, kuid soovi korral on võimalik ka ise õpetajaks kehastuda ning lastele mõnest huvitavast teemast rääkida.

Nii võtsime kätte ja väisasime fotograaf Margus Ansuga Mart Reiniku kooli 1.c klassi tundi, et jutustada lastele, kuidas tehakse ajalehte ja mis see ajaleht üldse on. Kohe tunni alguses sai selgeks, et lapsed on sel teemal vägagi pädevad.

Lennukiks ja ahju

Üks tüdruk teatas näiteks, et ajalehes räägitakse, mis asjad on halvad ja mis asjad head. «Sealt saab teada, mis on maailmas juhtunud ja kuidas saab mingeid asju paremini teha,» lisas teine.

Ajalehest saab pilte vaadata, neist saab paberlennukeid, torne ja maju voltida ning nendega on hea ahjus tuld hakatada.

Uudis ongi see, mida sa enne ei teadnud ja nüüd tead, märkis üks noormees. Kõige tähtsamad uudised käivad halbade asjade ja surnud inimeste kohta, täiendas esimeses pingis istuv tüdruk.

Sellega, et ajalehega on muudki peale hakata, kui sealt ainult uudiseid lugeda, on lapsed samuti hästi kursis. Sealt saab ka pilte vaadata, neist võib paberlennukeid, torne ja maju voltida ning nendega on hea ahjus tuld hakatada.

«Aga kas nii võib ka teha, et võtad kaks ajalehte ja liimid need kokku üheks suureks ajaleheks?» küsis üks tüdruk igaks juhuks üle. Kinnitasime, et võib küll.

Kui ajakirjaniku ja kooliõpilase töö on selles mõttes väga sarnane, et mõlema kõige olulisem oskus peaks olema võime esitada küsimusi, siis fotograafi puhul on kõige tähtsam see, et ta oleks tugev – nii väitis lastele ligi kuusteist aastat pressifotograafina töötanud Margus Ansu.

Klavanit või Kaljulaidu?

Selles võisid lapsed peagi ka ise veenduda, kui said käes hoida Ansu kahekilost kaamerat. «Üldse pole raske,» teatas esimesena kaamera kaela saanud poiss siiski bravuurikalt.

Loomulikult olid lastel käed pidevalt püsti ning küsimusi ja kommentaare sadas nagu oavarrest.

«Kas sa Ragnar Klavanit oled intervjueerinud?» päris FC Santoses treeniv vutipoiss. «Aga Kersti Kaljulaidu või Lennart Merit või Toomas Hendrik Ilvest?» tahtis teada tema kõrval istuv tüdruk.

Eriti läksid lapsed põlema aga siis, kui said otsida Postimehe veebilehel ilmunud uudiseid ja kiigata pildipangas leiduvaid fotosid.

Näiteks taheti teada, kas kergejõustikust või Tähtvere tantsukoolist on uudiseid ilmunud, või ehk leidub pildipangas Santose 2009. aasta rühmast tehtud fotosid.

Neid viimaseid esimese hooga ei leidunud, küll aga selgus, et Reiniku kooliga seotud pilte on fotokogus 1208.

Kui tunni alguses teatasid lapsed, et lahtiste uste nädal neid eriti ei vaimusta, sest üleeile tunde külastanud lapsevanemad olid käitunud väga halvasti, seganud tundi – väidetavalt lausa nokkinud nina ja norsanud –, siis ajakirjandusliku kolmveerandtunni järel andsid nad teada, et tegelikult pole sel nädalal viga midagi ja on täitsa huvitav.

Tagasi üles