Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vestiga või vestita, selles on küsimus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Varnja kordoni piirivalvur Olav Ojasaar näitab mõnikümmend eurot maksvaid krae tüüpi päästeveste, mida on mugav kanda ka kalastajal. Ehkki seadus vesti olemasolu väiksemates paatides ei nõua, peab ta selle kandmist enesestmõistetavaks. | FOTO: Kristjan Teedema

Ehkki suurem osa Emajõe vesikonnas ja Peipsil liiklevatest paatidest on D-kategooria alused ja päästevestide kandmine ning GPS-seadmete olemasolu pole nendes kohustuslik, soovitab piirvalve need vahendid igal juhul hankida ja neid kasutada. Eelkõige iseenda ohutuse pärast

D-kategooria alus on selline paat, millel on mootorivõimsust 25 kW ehk 32,5 hobujõudu. Teadupärast kasutab enamik veeliiklejaist kuni 30-hobujõulist mootorit, sest kuni selle võimsuseni ei pea sooritama väikelaevajuhi eksamit. Samal ajal võib sellise paadiga põrutada Peipsil kuni üheksa kilomeetri kaugusele.

Juhtub lihtsalt

D-kategooria väikelaeva varustusse peab kuuluma pilsipump või hauskar, navigatsioonituled, köiega ankur, pukseerimisköis, aerud, udupasun, kompass ja jäätmekogumisvahend ehk prügikott. Lõuna prefektuuri piirivalveleitnant Olav Ojasaar märkis, et kuni üheksa kilomeetri kaugusele järvele sõites ei pea paadis olijatel olema isegi päästevesti seljas, ja leidis, et seadusandja on olnud liiga leebe.

Ojasaar lisas, et kui paadis asubki päästevest, on see tavaliselt pistetud kuhugi panipaika muu varustuse taha. «Kuid mis kasu on vette kukkunud inimesel panipaigas asuvast päästevestist?» arutles ta. Kui inimene on paadis üksi ja kukub vette, on tema elu suures ohus, kui ta esimestel minutitel paati tagasi ronida ei suuda.

Päästevesti saab kätte mõnekümne euro eest. Võrreldes paadi hinnaga ei tohiks see summa enese ohutuse nimel Ojasaare hinnangul just suur kulutus olla. Liiati on vestil vile ja helkurelemendid. Kõik selleks, et vette kukkunut oleks lihtsam märgata.

Liiati on vestil vile ja helkurelemendid. Kõik selleks, et vette kukkunud inimest oleks lihtsam märgata.

Nentisin, et spinningut loopides pole päästevesti kanda kuigi mugav. Piirivalveleitnant vastas, et sestap on leiutatud automaatselt täituvad krae-vestid, mis hoiavad isegi oimetuks kukkunud abivajava pea vee peal.

Ta rõhutas, et vette võib kukkuda väga ootamatult. Näiteks takerdub paadi sõukruvi röövpüüdja võrku, alus seiskub ja tagant tulev kiilulaine ujutab paadi veega üle. Ojasaar meenutas, kuidas mõni aasta tagasi juhtus just nii Mustvee lähistel. Üks kahest mehest jõudis helistada kordonisse ja teatada uppumisest. Siis katkes kõne. Kuna meestel puudusid päästevestid, jõuti appi sõna otseses mõttes viimasel minutil.

Samadel asjaoludel 2011. aasta hilissügisel juhtunud õnnetuse tagajärjed olid aga märksa traagilisemad. Ehkki päästevesti kandmine ühe mehe elu kaks kraadi soojas vees ei päästnud, leiti ta peagi üles.

Teine mees, kes vesti ei kandnud, leiti vees hulpimas alles pool aastat hiljem.

Vette sattumise võimalusi on teisigi. Esmajoones valed sõiduvõtted. Tavaline näide on seegi, et kalamehed astuvad paadi servale kala välja tõstma ja kukuvad ise sisse.

Kõike seda räägivad piirivalvurid huvilistele kindlasti ka Tartus 1. mail, mil Karlova sadamas peetakse Emajõe navigatsioonihooaja alguse pidu. Uudisena näevad tartlased siis äsja vette lastud uhiuut piirivalvekaatrit, millele antakse praegu Saaremaal viimast lihvi.

Ojasaare sõnul tuleb see praeguste kaatritega võrreldes vähemalt kolm korda raskem ja kaalub 16 tonni. Maanduma peaks ka politsei- ja piirivalveameti kopter. Mõistagi räägivad piirivalvurid Tartus ka oma tööst, näitavad masinaid ja jagavad õpetussõnu veeliiklusest.

Tulevad ka päästjad

Karlova sadama arendusjuht Helen Jors märkis, et lisaks piirivalvureile ja politseinikele teevad demonstratsioonesinemise ka päästjad.

Huvilistele on avatud lasteala ja laadaplats. Viimane on mõistagi seotud jõeliikluse teemadega. Kaubeldakse nii kalastustarvete kui ka paatidega. «See on juba kolmandat aastat korraldatav üritus, kus paadiomanikud saavad kokku ja alustavad pidulikult hooaega,» selgitas Jors. Ta lisas, et selle päeva puhul on liinil ka Supilinna, kesklinna ja Karlova sadama vahel kulgev jõetramm.

Tagasi üles