Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lageraie kaitsealal: saladuslike taimede pärast tuli maha võtta elujõus männid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lammi tee vastas Anne looduskaitsealal on maha võetud palju noori mände ja suuremaid puid. Töö eesmärk on parandada seal kasvavate kaitsealuste taimeliikide olukorda. | FOTO: Margus Ansu

Lammi tee lähistel ehitatava idaringtee kõrval on suurel alal maha võetud palju puid. Seda ei tehtud siiski inimestele vajaliku tee, vaid taimede pärast.

Ihaste külje all on kõrvuti idaringtee ehitajatega ligi kuu töötanud ka saemehed. Nüüd paistavad Ihaste ringtee juures Lammi tee äärde jäävalt lagedaks võetud alalt värsked kännud ja oksahunnikud, koos võsaga on läinud ka palju puid, sealhulgas nooremat sorti mände.

«Paanikat on selline tegevus külvanud küll,» ütles Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. «Raie on tee äärest nähtav, inimesed küsivad, kas ikka oli tarvis seda tööd seal teha, need olid ju elujõus puud. Avalikkus kipub meile näpuga näitama, sest linn ehitab seal idaringteed. Aga meie pole seal tegutsenud.»

Seenel käia ei tohi

Abilinnapea selgitas, et rajatava idaringtee naabruses asuval Anne looduskaitsealal korraldab keskkonnaameti tellimusel raietöid riigimetsa majandamise keskus (RMK). «Meie andmetel on need tööd tellitud teatud taimeliikide säilimiseks,» lisas ta. «Linn ei saa seal keelata, käskida ega sellisteks töödeks luba anda, see on keskkonnaameti rida.»

Lõviosas Tartu linna maal asuv ligi 16 hektari suurune Anne looduskaitseala on loodud seal kasvavate I kategooria kaitsealuste liikide ja III kategooria kaitsealuste liikide – värvi-paskheina, ahtalehise ängelheina, suure käopõlle ja vööthuul-sõrmkäpa – kaitseks.

Et Anne looduskaitsealal on keelatud korjata seeni, marju ja muid metsa kõrvalsaadusi, on raiet seda veidram vaadata.

Et Anne looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi on seal peale telkimise ja ehitamise keelatud ka korjata seeni, marju ja muid metsa kõrvalsaadusi, on raiet seda veidram vaadata.

«Anne looduskaitsealal kasvavad kaitsealused liigid, mille kasvukohaks on poollooduslikud kooslused,» põhjendas keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma. «Seal on olnud heina- ja karjamaad, nüüd ongi käsil kaitstavate taimede kasvukohtade taastamine.»

Ta lisas, et seente, marjade ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamise keeld on looduskaitsealadel üsna standardne vajalik keeld, kuna muude metsasaaduste alla kuuluvad ka kaitsealused taimed.

Kui kaitsealal tehtavate raietööde kohta selgitust küsinud tartlasele on töid korraldava RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Priit Voolaid kirjalikus vastuses teada andnud, missugused I kategooria kaitsealused taimed seal kasvavad, siis lugejate ees jääb see saladuseks.

«Looduskaitseseaduse järgi ei tohi meedias esimese ja teise kaitsekategooria taimeliikide leiuinfot avaldada,» selgitas Priit Voolaid. «Otse meie poole pöördunud inimese eest ei pea seda teavet aga varjama, ma ei näe sel põhjust.»

Nii Kaili Viilma kui Priit Voolaiu sõnul on käimasolevad tööd vajalikud alaga seotud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, eeskätt I kategooria kaitsealuste liikide kasvutingimuste ja alal levivate poollooduslike koosluste seisundi parandamiseks.

«Ma ei oska öelda, millal seda ala viimati niideti,» ütles Priit Voolaid. «See oli päris kinni kasvanud, kaitsealustele taimedele selline olukord enam ei sobinud. Raiega parandame kasvukohtade valgusolusid.»

Noore metsa asemele niit

Raie oli vajalik ka selleks, et korraldada edasist korrapärast hooldust. Anne looduskaitsealal kasvavate mitmete kaitsealuste liikide halba käekäiku võib Priit Voolaiu sõnul seostada ala hüljatusest tingitud kiire kinnikasvamise ja mõnel juhul ka dominantide, näiteks kõrvenõgese ja vaarika vohamisega.

/ Graafika: TPM

«Raietega kohandame ala edasiseks masinatega niitmiseks ja niite koristamiseks,» selgitas Priit Voolaid. «Pärast raiet korraldame ühel või paaril aastal veel heintaimede hekseldamise ja seejärel hakkame seal niitma.» Praeguste tööde käigus koristatakse alalt ära oksahunnikud, suve teisel poolel võetakse käsile heintaimede hekseldamine.

Silma ja kändude järgi võisid alalt maha võetud männid ja teised puud olla paari-kolmekümneaastased. «Paarikümneaastased võisid need olla küll,» tõdes Priit Voolaid.

Tartlastel soovitas ta Anne looduskaitsealal olevate niitude ja nendega seotud taimede kasvukohtade kujundamisele pisut aega anda.

«Vahetult pärast raiet võib pilt harjumuspärase asemel olla tõesti üpris trööstitu pilt,» tõdes Priit Voolaid. «Paari-kolme aasta pärast pakub see ala oma korrashoitud niitudega loodetavasti märksa rohkem rõõmu.»

Tagasi üles