Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rannas kihab elu, aga käimlatest pole haisugi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Anne kanali rannas on rahvast tegutsemas juba palju, kuid käimlat veel avatud ei ole. | FOTO: Margus Ansu

Ilusa kevadilmaga on Anne kanali rannas palju rahvast, kuigi päikesevõtuks veel soojakraade napib ja vesi tundub ainult talisuplejaile liiga soe. On liivas mängijaid, on treenijaid ja muidu uitajaid, aga uhke käimlaputka, mille linn ehitada lasi, püsib kindlalt lukus.

Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma selgitas, et käimla avamist on hooldajaga arutatud ja see on plaanis 17. aprillil.

«Veel on öökülmad. Kuna seal kütet ei ole, on torustik ohus,» ütles ta. «Seal on ka keraamilised tualetipotid. Teate ise, mis võib suurte öökülmadega juhtuda.»

Kanali randa ei ole veel jõudnud ka metallist konteinerkäimlad. Sel aastal ei plaani linn mänguväljakutele ja terviseradade äärde plastkäimlaid panna. Läinud aastal oli neid kokku kümme.

«See oli ühekordne projekt. Seal juhtus väga palju,» ütles Põldma.

Nagu hoolikas lehelugeja võibolla mäletab, põletasid kurikaelad kaks plastkäimlat maha. Peale selle lükati käimlaid ka korduvalt ümber.

Seda juhtus hooaja jooksul neli-viis korda, teadis käimlad paigaldanud ja neid hooldanud firma Kemmerling Tartu osakonna juht Marko Kurg. Ta lisas, et ka Narva-Jõesuus on ette tulnud käimlate mahapõlemist, kuid sinna ei jäetud tühja kohta, nagu Tartus.

Kurikaelad põletasid mullu kaks plastkäimlat maha. Peale selle lükati käimlaid korduvalt ümber.

Tartus olid mullu plastkäimlad väljas aprilli keskpaigast oktoobrini. Kohad valisid linnaametnikud välja oma äranägemise järgi. Seejuures pakkus Põldma välja käimlate paigaldamise kahe mänguväljaku juurde. Mõlemad käimlad põletati maha. «Kindlasti oli neid vaja, aga plast ei ole vastupidav,» nentis ta.

Põldma täpsustas, et kuigi linn vähemalt praegu suveks käidavamatesse kohtadesse käimlaid paigaldada ei kavatse, tuleb need võib-olla mõnele poole vajaduse järgi siiski panna.

Eda Põldma ei teadnud, milline oli mullu käimlate kasutusaktiivsus, sest Kemmerling ei saatnud linnale täpset ülevaadet.

Kemmerlingi Tartu osakonna juht ütles, et põhjalikku infot pole ka neil, kuid väitis, et ükski käimla ei seisnud suvi läbi niisama. Kemmerling hooldas neid lepingu järgi kahel korral nädalas, see tähendab tühjendamist, pesemist ja paberi lisamist.

Kurg ütles, et Tartu eristub oma otsusega suveks lisakäimlaid mitte paigalda paljudest Eesti linnadest, mis käimlatele rohkem tähelepanu on pööranud. Näiteks Tallinnas on Kemmerlingil hooldada 45 käimlat, Valgas kaheksa, Narva-Jõesuus viis ... «Ma ei saa sellest aru,» tunnistas Kurg.

Muidugi, tema firmale on see äri, kuid Kurg kiirustas ütlema, et sellel alal pole nad ju Eestis ainsad tegijad ja lepingupartnerid valitakse konkursi korras. «Lähed sporti tegema, rattaga sõitma, mida teed, kui häda peale tuleb?» küsis Kurg. Jutud sellest, et kohvikutes saab ära käia, ei ole tema meelest päris tõsiseltvõetavad – ebamugav on.

Tartus on üks plastkäimla näiteks Tähtvere rulapargis, kuid seda ei ole tellinud linn, vaid linnale kuuluv asutus Tähtvere Puhkepark.

Eda Põldma osutas, et sellel käimlal on siiski ka silm peal ja aed ümber.

Tagasi üles