Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Enriko Talvistu: traktoriga pargis ja asfaldil. Raske veoautoga ka

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Kristjan Teedema

Kevad toob lume alt lagedale sügisel koristamata jäänud prahi. Ka auklikud tänavad. Kuidas saada pargid ja haljasalad puhtaks neid mülkaks muutmata? Miks meie tänavad ikkagi nii katkised on?

Tartus on põlispuudega park ümber Maarjamõisa endise ühekorruselise puidust peahoone. Kunagine teenekas linnamõis, millest säilinud vaid kaks hoonet, on andnud nime tervele linnaosale ja kliinikumilegi. Väikseks jäänud park selle ümber on küll igast küljest ümbritsetud asfalteeritud parklatega, aga on siiski mõisapark. No palju meil siis sellesarnaseid terves linnas üldse alles on.

Parki hooldatakse ja lehed koristatakse. Mullu tuli talv novembri alguses ilmselt taas liiga ootamatult, mistõttu jäid lehed koristamata. Hoolimata lumevaesusest talvekuudel viidi küll ära kottidesse pandud lehed, aga muu koristamine jäeti kevadesse, mil viimasedki lumeriismed sulanud ja maa juba porine.

Oma tudengiaegadest mäletan üliõpilastele igasügisest kohustuslikku riisumist Toomemäel. Seda, mis oli tõepoolest tüütu tegevus õppimise asemel.

Nüüd tegeleb sellega vähempakkumise võitnud haljastusfirma. Samasugune firma oli paari nädala eest, porise pinnase ajal tööl ka Maarjamõisa pargis. Sügisesi lehehunnikuid viidi ära suure kopplaaduri ja prügikasti tõstukina alla laskva rekaga. Lehti loomulikult enam keegi ei riisu, vaid neid lärmatakse puhuritega.

Tagajärjeks on ülesküntud uudismaa mõisapargis ning lehed ja praht on ikka maas. (Jube mõelda, et park on üks porimülgas.)

Maarjamõisa park on kliinikumi hallata ning mõisahoones tegutseb vaid arstiüliõpilaste selts, seega pole linnamajanduse osakonna poole praegusel juhul ilmselt mõtet vaadata.

Ent sarnast mehhaniseerimise ja käsitsi tööjõu kahandamist võib näha ka linna hallatavate haljasalade koristustel. Hea, et veel Toomemäel keegi kopplaaduriga ringi ei müha, muidu pole turistidele midagi näidata.

Tuleb ju meelde see talvine lumekoristus kõnniteedel ja parkides, kus pühkimine on asendatud traktorikopaga lükkamisega. Need äralükatud murumättad või sissesõidetud rattavaod ei kao enne järgmist talve, mil need uuesti sisse lükatakse.

Tartu linnas puudub jõud, kes selgitaks hooldustöö vähempakkumise võitjatele või ka teistele traktoriomanikele, et kõnnitee ja murupind selle kõrval on ühismaa ning selle puhastamiseks ei ole sobilik kasutada talvel või muul ajal ehitustöödest üle jäänud suurt kopplaadurit.

Teisalt teevad autojuhtidele ja jalgratturitele muret lagunenud tänavakatted. Varem võisime sellest lugeda rohkem pealinna meediaväljaannete veergudel. Nüüd näikse see häda olevat jõudnud päriselt ka Emajõe-äärsesse linna.

Ärkan igal hommikul kell seitse või isegi varem selle peale, kuidas ehituse rasketehnika vurab läbi linna tööpaika. Pärast seda tulevad rekad, et kella üheksaks supermarketeid varustada. Tõepoolest rekad, sest nende kahe telje koormus on samasugune kui maanteedel liikuvate pikemate suguvendade koormus kuuele teljele. Mis siis sellest meie tänavakatetele jääb? Ainult sügavalt sisse sõidetud vaod ja augud.

Tuleb ju meelde see talvine lumekoristus kõnniteedel ja parkides, kus pühkimine on asendatud traktorikopaga lükkamisega. Äralükatud murumättad või sissesõidetud rattavaod ei kao enne järgmist talve, mil need uuesti sisse lükatakse.

Krooniks neile tähelepanekutele on Maarjamõisa kliiniku allkorruse laadimisplatvormile sõitev reka, mis toob kohale lõikelilli. Loomulikult pole see teab mis koorem. Potilillede toojat pole ju mõtet haiglas oodata. Aga piki tänavaid vurab tonnaaž, mis on koorma kaalust paar korda suurem.

Varem oli Maarjamõisa haigla ees Puusepa tänaval tonnaažipiirangu märk, justkui selleks, et paranevaid haigeid lärmiga mitte häirida. Nüüd on rekad ja pikaliinibussid mitte ainult Puusepa tänaval, vaid üle linna.

Linnavalitsusel pole kehtestatud mitte mingisugust korda, millal kopplaadur või kraana võib läbi südalinna sõita. Igal pool võib ju leida mõne objekti, kuhu on lähem sõita otse läbi südalinna. Hea, et veel mitte üle Raekoja platsi või mööda Küüni tänavat.

Saan veel aru viljarekadest Lembitu tänaval, sest seal on Tartu Milli suur elevaator. Aga needki lähenevad sinna sageli Riia tänava kaudu. Kelle see asi on, kui meil on riigile nii palju tulu toov firma?

Tagasi üles