Galerii: spordimuuseum pani püsti näituse, kust vabatahtlikult lahkuda on keeruline

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Seni üsna vaikselt Tartus Rüütli tänaval toimetanud Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis avatakse homme näitus, mille kohta Eesti olümpiakomitee peasekretär ja muuseumi nõukogu esimees Siim Sukles kostis, et «kas nüüd või mitte kunagi!» Nimelt on püsti pandud muuseumi kõigi aegade suurim, pallimängudele keskenduv elamusnäitus «Kõik mängu!», mis lausa eeldab, et näituse külastajad ka ise erinevate atraktsioonide juures aktiivselt käed külge paneks. 

Nõnda saab korvpallisaalis palli korvi sopsata, jalgpallinurgas pisikesel platsil vutti taguda, käsipalliväravasse palli visata või võrkpalli servikiirust testida. Sinna juurde võib kuulata tipptreenerite näpunäiteid ning meie endiste pallimängutuusade meenutusi, näiteks jalgpallimees Joel Lindpere pajatab, kuidas ta vormel ühe ässa Sebastian Vetteliga koos trenni tegi. Saab panna end kohtuniku rolli või järele proovida, mida endast kujutab spordikommentaatori raske töö.

Näituse idee pärineb spordimuuseumilt, sisulise poole eest kandis hoolt loovagentuur Neway, mille juht Jaan Naaber rääkis, et näituse püstitamine võttis aega kaks kuud. Kuigi viimasel nädalal Neway meeskond eriti sõba silmale ei saanudki, pole sellest Naaberi kinnitusel lugu, sest tulemus sai just nii äge, nagu plaanis oligi. Tõsi, mõned atraktsioonid saavad paika veel lähipäevadel ning tegelikult uueneb näitus pidevalt, et külastajatel oleks põhjust sinna üha uuesti tulla.

Seda, et näitus spordisõpru koheselt kõnetab, võis näha ka avamisüritusel, kus Tartu Bigbanki võrkpallurid Markus Uuskari ja Michael Michelau ennastunustavalt palli korvi hakkasid suruma. Selle peale muigas Jaan Naaber, et esmaspäeval kahe ja poole tunni jooksul atraktsioone testimas käinud Konguta kooli õpilased ei tahtnudki vabatahtlikult näituselt ära minna. Alles seejärel, kui neile korduvalt kinnitati, et koolibuss sõidab tõepoolest tühjalt minema, soostunud lapsed muuseumist lahkuma.

Spordimuuseumi juhatuse liikme Siim Randoja sõnul pakub pooleteiseks aastaks üles jääv elamusnäitus ennekõike võimalust – võimalust astuda sportlaste, spordikommentaatorite, kohtunike rollidesse, võimalust tunda oma nahal spordi võlu, valu ja ilu. «Ning loomulikult pakub see võimaluse kogeda emotsioone,» lisas Randoja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles