Keha väljendab erootikat ja vägivalda

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lembit Sarapuu «Läänemere sünd», 1993, õli.
Lembit Sarapuu «Läänemere sünd», 1993, õli. Foto: Sille Annuk

Tartu raeplatsi viltuse maja kõige ülemine korrus on täis pilte inimestest, keda kunstnikud on läbi aegade kujutanud väljendusvahendina ehk ühel või teisel eesmärgil – alates erootikast ja lõpetades vägivallaga. On jubedat koledust ja vapustavat sulnidust. On väga tuntud teoseid ja on selliseidki, mis tulevad vaatajate laiema ringi ette esimest korda.

Pildid on Tartu kunstimuuseumi kogudest välja valinud kunstiajaloolane Tiina Abel, kel on 20 aastat töökogemusi Eesti kunstimuuseumist. Emajõelinna kolleegide varamu läbivaatamisel keskendus ta inimkehapiltidele. Nii valmis tema kureerimisel näitus «Kehakeeles».

«Keha kunstilised tõlgendused provotseerivad arutlema kujutus- ja vaatamisviiside, kõrge ja madala üle kunstis, uurima kehakujutuse poliitilisi, ideoloogilisi ja soolisi aspekte,» märkis kuraator. «Näituse koostajana valisin sedapuhku niisugused kehakujutusega seotud teemad, mis andsid võimaluse tuua kokku paari sajandi jooksul väga erinevates poliitilistes tingimustes ja kunstiajaloo eri etappidel loodud tööd.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles