Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Keha väljendab erootikat ja vägivalda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Lembit Sarapuu «Läänemere sünd», 1993, õli. | FOTO: Sille Annuk

Tartu raeplatsi viltuse maja kõige ülemine korrus on täis pilte inimestest, keda kunstnikud on läbi aegade kujutanud väljendusvahendina ehk ühel või teisel eesmärgil – alates erootikast ja lõpetades vägivallaga. On jubedat koledust ja vapustavat sulnidust. On väga tuntud teoseid ja on selliseidki, mis tulevad vaatajate laiema ringi ette esimest korda.

Pildid on Tartu kunstimuuseumi kogudest välja valinud kunstiajaloolane Tiina Abel, kel on 20 aastat töökogemusi Eesti kunstimuuseumist. Emajõelinna kolleegide varamu läbivaatamisel keskendus ta inimkehapiltidele. Nii valmis tema kureerimisel näitus «Kehakeeles».

«Keha kunstilised tõlgendused provotseerivad arutlema kujutus- ja vaatamisviiside, kõrge ja madala üle kunstis, uurima kehakujutuse poliitilisi, ideoloogilisi ja soolisi aspekte,» märkis kuraator. «Näituse koostajana valisin sedapuhku niisugused kehakujutusega seotud teemad, mis andsid võimaluse tuua kokku paari sajandi jooksul väga erinevates poliitilistes tingimustes ja kunstiajaloo eri etappidel loodud tööd.»

Vägivallast igatsuseni

Väikeses tumedate seintega toas on näituse alateemaga «Vägi(vald)» haakuvalt maalide, graafika ja fotode hulgas Herkki-Erich Merila digitaaltrükitehnikas «Kaur Kenderi portree» aastast 2011. Sealsamas kõrval on Kristjan Raua söejoonistus «Magav Kalevipoeg» aastast 1933.

Vaatajaid toetavad kujunduses kasutatud märksõnad. Nii näiteks on sealsamas vägivallatoas teoseid, millel kujutatud inimestega on kunstnikud väljendanud konflikti, ähvardust, võimu ja muud.

Need sõnad on kantud ka seintele. Vaadata saab muu hulgas Karin Lutsu õlimaali «Süüta laste tapmine» (1928) ja Nikolai Triigi tušijoonistust «Jaht» (1913).

Vastukaaluks tumeda sisuga teemadele leiab kunstisõber, olgu ta homo või hetero, endale meelepärast vaatamist näituse alajaotuses «Ilu ja igatsuse instrument». Nii on kirjutatud suurelt ajutisele vaheseinale. Seinte alaosas on märksõnad, nagu paljastus, sensuaalsus, erootika ja heroiline alastus.

Selle suure teema all on teiste hulgas Valentin Serovi (1865–1911) söejoonistus «Meesaktid» (valmimise aasta teadmata) ning Achille Devéria (1800–1857) koloreeritud lito «Lamav akt kannuga» (19. sajand).

Ühtekokku on väljapanekus vähemalt ühe teosega esindatud üle 70 kunstniku looming.

Achille Devéria «Lamav akt kannuga», 19. sajand, koloreeritud lito. / Sille Annuk

Trükis ja haridusprogramm

Tartmuse teatel annab muuseum välja näitusel eksponeeritud teostega illustreeritud trükise, kus väljapaneku keskpunktis olevaid teemasid avavad lühiartiklites näituse «Kehakeeles» koostanud Tiina Abel ja Kumu kuraator Anu Allas. Trükist saab muuseumipoest osta järgmisel nädalal.

Näitusega käib käsikäes haridusprogramm, mis on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiealistele. Muuseumipedagoog Kristel Sibula juhtimisel tuleb vaatluse alla seegi, missuguseid emotsioone võib tekitada kunstisaalis teoste pildikeel.

Üle 70 kunstniku

  • Üleeile õhtul avati Tartmuses (Raekoja plats 18) näitus «Kehakeeles.
    Töid Tartu kunstimuu­­seumi kogudest».
  • Kureerinud Tiina Abel, kujundanud Tuuli Aule.
  • Peaaegu 80 kunstniku hulgas on esindatud vähemalt ühe teosega Adamson-Eric, Jüri Arrak, Eerik Haamer, Friedrich Ludwig von Maydell, Marge Monko, Johannes Saal, Ene-Liis Semper, Ülo Sooster, Anton Starkopf, Olev Subbi, Ado Vabbe, Eduard Wiiralt jt.
  • Näitust saab vaadata 29. oktoobrini.
Tagasi üles