Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Linnugripp on Eesti sisse piiranud. Tõveoht surub sulelised vangistusse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Estfarmis on faasanid, paabulinnud, tuvid ja pardid nõuetekohastes aedikutes, kuid ka sobivad tarad ei pruugi gripiviirust eemal hoida. Estfarmi juht Janek Prits on enim mures oma faasanite pärast, keda pole võimalik gripiohu vältimiseks ruumidesse paigutada. | FOTO: Sille Annuk

Veterinaar- ja toiduamet andis eile teada, et Eestile on lähenemas linnu­gripp ning seetõttu ei tohi 1. aprillist Eestis kodulinde vabalt väljas pidada. «Kodulinde tohib pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga,» teatas veterinaar- ja toiduamet.

Nõuded juba täidetud

Kuigi paljudele linnukasvatajatele tuli see uudisena, ei muretse enamik neist seetõttu oma suleliste pärast ning veterinaarameti ette nähtud tingimused on juba teadlikel linnukasvatajatel varem täidetud.

Tartu vallas Metsanuka külas kümmet kana pidav Martin Pau selgitas, et tema kanad on kogu aeg tarandikus olnud ning tara katab võrk. Ka näeb veterinaarameti korraldus ette, et kodulindude väljas toitmise ja jootmise ala peab olema kaetud veekindla materjaliga.

Et Martin Pau kanad ei ela kinnises ruumis, vaid liiguvad tarandikus ja on lahtise varju all, peab ta kanaaedikus mõningaid ümberkorraldusi tegema. «Panen söögi- ja joogikohale mingi katte, kasvõi tõrvapapi peale,» ei näinud Pau veterinaarameti piirangutes enda jaoks suurt murekohta.

Kuna lindude grippi on avastatud juba pea kõikides Eesti naaberriikides, vaid Läti on piirinaabritest veel puutumata, on väheusutav, et Eestis pesitsevad sulelised sellest pääsevad.

Kodulindude aretusega tegeleva OÜ Estfarm juht Janek Prits selgitas, et oli linnugripi levikust teadlik juba varem. «Me vaatasime juba jaanuaris interaktiivselt kaardilt, et linnugripp hakkab Eestile lähenema, seega haiguse levik meile uudis polnud,» selgitas ta.

Et linnugripp on Tšehhis ja Poolas juba võimust võtnud, pole Estfarm neist riikidest aretuse tarvis linde sisse toonud. «Regulatsiooniliselt oleks see küll võimalik, aga me ei hakka riskima,» lisas Prits.

Enamikul Estfarmi väljas elavatel lindudel on nõuetekohased aedikud juba olemas. Ruumidesse tuleb neile viia jootmissüsteem, mis praegu asub samuti väljas.

Juhul kui mõnest kodu­linnukasvandusest peaks leitama nakatunud lind, tuleb kõik sealsed kodulinnud veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukata. Pärast seda kehtestatakse farmi ümber kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ala ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalveala, kust ei tohi linnuliha ega ka mune välja viia.

Kui gripp peaks Estfarmi lähistel tabama mõnd kodulinnukasvandust, on kriips peal juba praegu kokku lepitud tehingutel Venemaaga. Ka on Janek Prits mures oma faasanikogu pärast.

«Meil on siin seitset liiki faasaneid, kokku umbes paari­kümne linnu ligi. Neid me kinni panna ei saa ning kuigi nõuetekohased aedikud on ümber, ei pea need haigust kinni,» lisas Prits ning vaatas umbuskliku pilguga faasaniaedikust üle lennanud metshane.

Paratamatu viirus

Kuna linnugrippi on avastatud juba pea kõikides Eesti naaberriikides, vaid Läti on piirinaabritest veel puutumata, on väheusutav, et Eestis pesitsevad sulelised sellest pääsevad.

Janek Prits selgitas, et sellise haiguse levikuga tuleb leppida. «Me võime kõik usinalt nõudeid täita, aga see ei tähenda, et me seetõttu ka igal juhul gripist pääseksime. Selline viirus on paratamatu,» nentis ta.

Linnugripp levib taas

  • Linnugrippi on diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis, Leedus ja ka Venemaa Kaliningradi oblastis.
  • Linnugripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita.
  • Kui haigus jõuab farmi, siis hukatakse kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all.
  • Taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalveala.
  • Ohustatud ja järelevalvealas kehtestatakse loomade ja inimeste liikumise piirangud ning piirangud linnulihaga kauplemisele. Ka munade vedu väljapoole järelevalveala on keelatud.

ALLIKAS: veterinaar- ja toiduamet

Tagasi üles