Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Filmifestival aitab mõista iga aastaga keerulisemaks muutuvat maailma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Alaprogrammi «Naise koht» kangelannad peavad oma elus erinevaid võitlusi. Nagu Makedoonia mustlastüdruk Valentina, kes küsib, miks ei sündinud ta poisina, nagu oleks pidanud. | FOTO: Kaader filmist

Tõsielufilmide austajail on järgmisel viiel päeval põhjust seada sammud Eesti Rahva Muuseumi uude hoonesse, kus leiab aset 14. dokumentaalfilmide festival Maailmafilm.

Paaril viimasel aastal võõrustas festivali Elektriteater ning mõned filmid linastusid ka ERMi näitusemajas Kuperjanovi tänaval. Festivali programmitoimkonna liige Karin Leivategija loodab, et vaatajad leiavad Maailmafilmi üles ka uues kohas. «Oleme ise ka suhteliselt elevil ja ootusärevad, et kuidas festival siin käima läheb. Tundub, et praegu kõik toimib,» märkis Leivategija.

ERMi uus hoone pakub esimest korda võimaluse näidata filme korraga kahes saalis: suures Hurda saalis ning väiksemas Maailmafilmi saalis. Lisaks antakse festivalil pakutavast väike ülevaade püsinäitusel «Kohtumised».

Rändav maailm ja tugevad naised

Maailmafilmil linastub üle poolesaja filmi, mis on valminud viimasel kahel aastal. Festivalil on mitmeid alaprogramme, nii suuremaid kui ka selliseid, mis koosnevad ainult kahest filmist. Näiteks soome-ugri filmide alaprogrammis saab näha Liivo Niglase filmi «Armastuse maa», mis pälvis hiljuti Eesti parima tõsielufilmi preemia, ning Indrek Jäätsi ja Maido Selgmäe linateost «Läbi vepslaste maa: 50 aastat hiljem».

Festivali kesksetes alaprogrammides võetakse aga luubi alla migratsiooniga seonduv ning naise koht tänapäeva maailmas. Rändeteemaline programm «Nelja tuule poole» käsitleb migratsiooni eri tahke.

Väga päevakajaline on näiteks Belgia režissööri Caroline D'Hondti «Labürindis», mis on üles võetud USA ja Mehhiko piirialal, Tohono O’odhami põlisrahvaste maadel, kuhu USA president Donald Trump soovib rajada müüri. Filmis räägitakse, kuidas mehhiklased on läbi aegade seda piiri ületanud ning mida see on neile endile ja piiril elavatele inimestele kaasa toonud.

Provokatiivse pealkirjaga alaprogramm «Naise koht» annab aimu naiste positsioonist tänapäeva maailmas, nii Lääne ühiskonnas kui teistes piirkondades. Filmid kirjeldavad tugevaid naisi, kes peavad oma elus mitmesuguseid võitlusi.

Näiteks Makedoonia pealinna Skopje mustlaste linnaosas elab Valentina, kes peab hurtsikut jagama 11 pereliikmega. Filmi nimikangelanna Valentina küsib, miks ta ei sündinud poisina, nagu oleks pidanud. «See on üsna universaalne teema ning nii sellest kui teistest filmidest kipub nähtuma, et tänapäevani on paljudes olukordades olla lihtsam mees kui naine,» nentis Karin Leivategija.

Paremaks inimeseks

Mis puudutab tänavuse festivali üldist tonaalsust, siis pole Leivategija hinnangul võimalik mingit ühist läbivat joont esile tuua, sest filmid on ikkagi erinevad, nii teemakäsitluse kui ka filmikeele poolest.

«Aga alati tunnen pärast festivali lõppu, et olen pisut parem inimene, ning mõistan veidi paremini seda äärmiselt keerulist maailma, mis muutub pealegi iga aastaga üha keerulisemaks,» ütles Karin Leivategija.

Festivali pileteid ja passe saab osta nii kohapealt kui ka Piletilevi müügipunktidest. Seejuures tasub tähele panna, et teisipäevast reedeni enne kella 16.30 linastuvad seansid on tasuta. Maailmafilmi ajal on festivali passi omanikele ERMi näituste külastus tasuta, seansipileti omanikud saavad samal päeval külastada näitusi grupi sooduspiletiga.

Filmid on originaalkeeles, ingliskeelsete subtiitritega. Piletiga seanssidel on ka eestikeelsed subtiitrid.

Maailmafilmi programmiga saab tutvuda SIIN!

Maailmafilmi festival

21.–25. märtsini Eesti Rahva Muuseumi kahes saalis.

Linastub üle 50 filmi.

Seansipilet 3/2 eurot.

Festivali pass 30/20 eurot.

Tagasi üles