Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Politsei tõrjus koolis korruptsioonitonte

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Remo Perli (keskel) ja Riho Tamm (vasakul) rääkisid Petersoni gümnaasiumi õpilastele, millised korruptsioonitondid võivad neid tulevikus varitseda. | FOTO: Margus Ansu

Politsei korruptsioonikuritegude büroo on sel talvel võtnud sihiks harida Eestimaa noori, et neil endil oleks tulevikus vähem tööd. Seda enam, et on kohalike valimiste aasta, mil võib omakorda suureneda korruptsioonihõnguliste tegude hulk

Ametnikud on astunud juba üle 700 gümnasisti ette Narvast  kuni Pärnuni ja kõnelnud korruptsioonitontidest

Eile said sellest lühikursusest osa ka Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi majanduse ja juriidika õppemooduli õpilased.

Mädanenud õuna näide

Kui küsida õpilastelt, kas nad on kokku puutunud korruptsiooniga, öeldakse enamasti, et ei ole, rääkis keskkriminaalpolitsei vanemametnik Remo Perli. «Mõned vastavad, et kuna nad ei tea korruptsiooni olemust, siis mine tea, ehk on.»

Ta tõi näite, et kui tehnoülevaatuse eest saja euro andmist peab mõni noor korruptsiooniks, siis 25 euroga sama mure lahendamise kohta öeldakse, et nii asjad käivadki.

Korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talituse juht Riho Tamm selgitas, et sedasorti kuritegusid võib ette tulla sagedamini, kui arvatakse.

Kiiremini arsti vastuvõtule pääsemiseks ümbriku pakkumine, töö juurest asjade koju viimine, ametiautode kasutamine erasõitudeks, väliskoolituse sildi all puhkusel käimine või lasteaiakoha eest direktorile maksmine – kõike seda on ette tulnud. Isegi kuni asutuse raha eest endale toidu ja hügieenisidemete ostmiseni välja.

Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste esitas politseinikele otsekohese küsimuse, kas mitte riik ise ei soosi sel juhul korruptsioonikuritegusid, kui meil on nii pikad ravijärjekorrad ja on üsna tavapärane, et ravimifirmad viivad arste omal kulul puhkusele.

Perli vastas, et mis puudutab asjaajamist eraisikute ja arstide vahel, siis üldjuhul ei ole raha kitlitaskusse toppimisest mingit kasu. Arst tahab ikka inimest aidata ja teeb seda nii hästi, kui oskab.

«Kui keegi aga nii teeb, on see halb signaal tervele ühiskonnale,» selgitas ta. Mõtteviis, et nii saabki, mürgitab Perli sõnul ühiskonda.

Olukorra näitlikustamiseks kuvas ta valgele seinale foto mädanenud ja aukudega õunast. «Kui me kujutame ette ühiskonda õunana, siis meile ju meeldiks, et see õun oleks ilus punane, mitte mäda ja auklik,» rääkis ta. Ta lisas, et andes järele võimalikele ahvatlustele ajada asju ebaausal moel, õõnestavad inimesed ühiskonda, milles nad ise elavad.

Tamm manitses noori vältima tulevikus korruptsioonilõksu langemist. Tema kinnitusel võib mõnikord võhivõõras alustada suhtlust väga meeldivalt. Teine kord toob ta kingituse ning kolmandal korral kohtudes kutsub juba lõunale. «Tasapisi poetakse teile külje alla ja murendatakse pragu kaitsemüüri,» rääkis Tamm.

Sellele järgneb ehk veel grillipidu ja spaa kinkekaart, mis on juhuslikult «üle jäänud». Ühel hetkel inimene helistab ja hääletoon on teine: ta ootab vastuteenet. Sellises olukorras on juba väga raske keelduda. «Parem jätke juba esimene kingitus vastu võtmata,» soovitas Perli.

Ka kool võib kannatada korruptsioonikuriteo tõttu, nagu selgitas Tamm. Näiteks lepib korruptsioonilõksu sattunud koolipidaja kindla firmaga kokku, et see hakkab koolitoitu pakkuma. Seetõttu saavad õpilased aga halvemini süüa, tõi ta näite.

Valimised tulekul

Esimest korda saavad tuleval sügisel kohalikke linna- ja vallavolikogusid valida noored alates 16. eluaastast. See suurendab valijate hulka umbes 24 000 võrra, täpsustas Perli.

Mõistagi algab peagi aktiivsem valimiskampaania, kus poliitilised jõud püüavad end meeldivast küljest näidata.

Agitaatoritelt väärtusetut propagandamaterjali vastu võtta pole keelatud, aga kui keegi annab teile näiteks kümme eurot ja te hääletate tema soovitud kandidaadi poolt, siis on see kuritegu, tõi korrakaitsja näite.

Noored küsisid: aga kui võtta vastu kümme eurot ja ei hääleta nõutud kandidaadi poolt? «Siis on see eetikanormide rikkumine,» märkis Tamm. Ta lisas, et raha pakkumine on kuritegu ka siis, kui sellele ei järgne loodetud tegu.

Tagasi üles