Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

ERMi vitriinis lebav kukeaabits sai endale originaalilähedase koopia

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Kumb kõlab kaunimalt: «tuu om äste» või «kena keik»?
  • Millised murdekeelseid ütlemisi veel võiksime kõrgelt hinnata?
Enam kui kolmesajaaastase kukeaabitsa koopia. | FOTO: Sille Annuk

Eesti Rahva Muuseumi näituste juhi Kristjan Raba sõnul said muuseumi töötajad emakeelepäevaks valmis ühe kõige varasema eestikeelse trükiaabitsa koopia. Originaal lebab muuseumi näitusesaalis klaasi all, kuid vastvalminud koopia saab giid enda kätte võtta, seda lehitseda ning kõigile huvilistele lähemalt näidata.

«Meie köitjad on teinud väga hea töö ning see väike kukeaabits tundub ka käes hoides nagu päris,» kiitis Kristjan Raba.

Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. Kaudsete andmete põhjal on teada, et esimene neist tuli välja aastal 1575, aga sellest pole säilinud ühtki eksemplari.

Esimesed säilinud eesti aabitsad on Bengt Gottfried Forseliuse põhjaeestikeelne aabits 1694. aastast ja selle lõunaeestikeelne kohandus 1698. aastast.

Kukeaabits klaasi all. / Sille Annuk

Kui aabits on kirjaoskuse algete õpik, siis milline võiks olla tänasel päeval üks ilus, kas põhjaeesti- või lõunaeestikeelne lause? Selle peale ütles Eesti Rahva Muuseumi näituste juht Kristjan Raba mulgi keeles: «Tuu om äste!»

Ta lisas, et kõik need eestlaste napid kiituse või rahuloluga seotud laused on alati kauni kõlaga.

Saarlasest reporterina ei oska ma päris õigesti kõneleda ei põhjaeesti ega lõunaeesti keelt. Proovisin ikkagi millegi võrdväärsega vastata ja meelde turgatas kodukeelne «Kena keik!».

Kusjuures, siin tuleb ettevaatlik olla, kuna «kena» võib Saaremaal väljendada nii head kui halvustavat suhtumist.

Et ette jäi ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, tõi tema esile puhta kirjakeelse ütlemise «Üle oja mäele, läbi oru jõele!».

See lause pärineb 2008. aasta keeletalgutelt, mille Tõnis Lukas tollal haridus- ja teadusministrina välja kuulutas ning kuhu laekus üle 300 koolilaste ettepaneku, mida keelenõukogu keeleteaduslikult analüüsis, kuni «Üle oja mäele, läbi oru jõele» võitjaks tunnistas.

Kas lugejail on oma kodukandist pärit kaunilt kõlavate lausete kohta veel ettepanekuid ja mõtteid?

Tagasi üles