Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Urmas Klaas: pangem pead kokku! Teeme Tartu suuremaks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Urmas Klaas | FOTO: Sille Annuk

Tartlastel on aeg arutleda linna uue üldplaneeringu üle. See puudutab meist igaüht. Millise kava linnajuhid õieti lauale on pannud?

Tartu lähituleviku võtmeküsimus on uute töö- ja elukohtade loomine ning sellega seonduvalt linnakeskkonna arendamine ja väljaehitamine. Tartu ambitsioon on olla avatud ja rahvusvaheline linn.

Selle ambitsiooni keskmes on sõnapaar linn ja ülikool. Tartu on rahvusvaheliselt tunnustatud haridus- ja teaduskeskus. Tartu ülikoolis ja meie teistes kõrgkoolides õpib ligi 20 000 noort inimest, tulevast spetsialisti ja teadlast. See on võimas potentsiaal.

Me peame pingutama selle nimel, et senisest enam noori nii Eestist kui ka välisriikidest tuleks õppima Tartu kõrgkoolidesse ning jääks pärast õpinguid elama ja töötama Tartusse.

Tartu peab olema avatud ja kutsuva elukeskkonnaga peresõbralik linn neilegi, kes Eesti edasise linnastumise käigus mõtlevad, millist linna elukohaks valida. Loomulikult Tartu.

Tartu kutsehariduskeskuse (Eesti suurim) roll linna arendamisel tööjõuturule vajalike spetsialistide koolitamisel väärib kindlasti eraldi välja toomist.

Nendele väljakutsetele vastamisel on oma osa ka Tartu uuel üldplaneeringul «Tartu 2030+», mille eelnõu volikogu otsustas äsjasel istungil avalikule väljapanekule saata. Üldplaneeringut ei koosta linnavalitsus ja volikogu iseendale, vaid kogu linnale. Seepärast on juba peetud arutelud ja tehtud ettepanekud ning ka eesseisvad arutelud on väga tähtsad.

Üldplaneering mõjutab meie kõigi elu. Selles dokumendis on kirjas põhimõttelised valikud linnaliikluse, sh parkimise, korraldamisel, ühistranspordi arendamisel, teede ja tänavate ehitamisel ning energiamajanduse valdkonnas. Kuid üksik­­objektidena tuuakse välja ka näiteks rajatavad koolid, spordikompleksid, mänguväljakud, koerte jalutusväljakud.

Üldplaneeringu üks fookus on kesklinna kui ülikoolilinna keskuse areng. Meie eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas välja sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, nüüdisaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja piirkonnakeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest palju tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema linnasüdame.

Kesklinn peab avaliku keskuse ülesannete kõrval senisest enam pakkuma võimalusterohket head elukeskkonda, võimaldades ehitada segafunktsioonidega kortermaju. Kesklinnas peaks olema rohkem pikaajalise kasutusega majutusruume, mida saab pakkuda ülikoolidega ja nende baasil tekkivate ettevõtetega seotud inimestele.

Kesklinna peamiseks rohekoridoriks jääb ikka Emajõgi koos kaldaaladega. Üldplaneering näeb ette uusi tegevusi selleks, et Emajõe võimalusi paremini ära kasutada ja tuua aktiivset elu jõe kallastele. Sellekohaseid töid oleme juba ka alustanud. Üldplaneeringut läbib linna parkide ja rohealade väärtustamise põhimõte.

Olulise teemana pöörab üldplaneering tähelepanu, kuidas arenevaid linnaosasid paremini kesklinnaga ühendada. Lisaks ühistranspordi (eelkõige bussiliiklus, kuid linnakodanikud on välja pakkunud ka trammi ja monorelssi) arendamisele tuleb Tartu kompaktsust arvestades rõhutada turvalisi jalgsi ja jalgrattaga liiklemise võimalusi ning selleks kergliiklusteede ehitamist ja nende tervikuks ühendamist.

Nii peab kesklinn olema kergliiklusteede abil väga hästi ühendatud Maarjamõisa linnaosas olevate Tartu ülikooli ja ülikooli kliinikumi hoonetega, piki Emajõe kallast Tähtveres Eesti maaülikooli kompleksiga, piki Tähe tänavat kõrgema kunstikooliga, raudteejaama ning linnast väljuvate põhiliste transpordimagistraalidega.

Eesmärk on viia transiitliiklus linnaosadest välja ja vähendada kesklinna liikluskoormust. Nii näiteks näeb üldplaneeringu eelnõu ette ehitada välja Ropka silla ja senise sadamaraudtee koridori liiklussoon.

Valitsuselt soovime tõsist panustamist uude Riia ringi liiklussõlme, põhjapoolsesse ümbersõitu ja Tiksoja silla rajamisse.

Eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas välja sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, nüüdisaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja piirkonnakeskusest, mis kokku annab aktiivsema linnasüdame.

Üldplaneering pöörab palju tähelepanu ettevõtluse arenguks vajalike maa-alade arendamisele ja sellega seoses ettevõtluse tihedamale seostamisele linnakeskkonnaga. Nii toome välja vajaduse soodustada tööstuspiirkondade tihendamist, innovaatilisele uusettevõtlusele maa-alade reserveerimise, teaduspargi territoriaalse väljaarendamise Räni linnaosas, tootmisalade tihendamise ja Maarjamõisa ülikoolilinnaku mitmekülgse arendamise.

Eraldi tahaksin välja tuua ka Raadi piirkonna. Me oleme näinud kõigest paari aastaga, kuivõrd palju on linna mõõdet avanud Eesti Rahva Muuseumi rajamine Raadile. See linnaosa pakatab nüüd võimalustest saada vilka elanikkonna ja uue elukeskkonnaga linnaosaks, säilitades samas iidse linnaosa roheluse ja toreduse ehk siis tartulikkuse.

Kesklinna ja Eesti Rahva Muuseumi uue kodu vahel soovib Tartu näha uusi eluhooneid ning kultuurile, haridusele ja avalikkusele mõeldud objekte.

Uutest elukohtadest rääkides on kesksel kohal elamumaade hoonestamine. Suuremad elamuehituspiirkonnad on üldplaneeringu järgi juba mainitud Raadi ning näiteks Jaamamõisa, aga ka Annelinna ja Ihaste vaheline ala.

Üldplaneeringuga soovime motiveerida rohkem käibesse tooma ka raudteealust ja sellega piirnevaid alasid.

Raudtee maa-ala sihtotstarve on Tartu linna territooriumil transpordimaa. Arvestades muutusi raudteetranspordis (Koidula piiripunkti valmimine) taotleb linn planeeringuga raudtee kaubajaama ja teiste haruteede aluse maa-ala vähendamist ja maa-alale linnaruumi sobivama kasutuse leidmist.

Üldplaneeringu eelnõus seisab, et Tartu aitab Eesti muutumisele kaasa mitte ainult kui rahvusvaheliselt tuntud intellektuaalse keskus, vaid ka kui riigi kõige olulisem teisene linn – vastukaal senisele tsentraliseerimisele ja tagatis riigi avatumale tulevikule.

Sellega seoses tuleb rõhutada sõnumit keskvalitsusele: Tartu vajab kiireid ning turvalisi maantee- ja raudteeühendusi Tallinna ja Riiaga, eelkõige aga Tallinna-Tartu maantee kogupikkuses väljaehitamist neljarealiseks kiirteeks. See oleks kõige tõhusam regionaalpoliitiline meede Eesti kui terviku arendamiseks.

Üldplaneering on visioon. Soovin, et meil jätkub julgeid ja häid mõtteid ning head koostööd selle visiooni sisustamiseks. Tehkem Tartu suuremaks!

Parkimismajast ja kunstimuuseumist

Eilse Tartu Postimehe artiklis «Kultuuripealinnaks parkimismaju ehitades?» eksitab tahtlikult või tahtmata (jäägu see tema südametunnistusele) Tartu kunstnike liidu juhatuse esimees Markus Toompere lehelugejaid väitega, nagu kavatseks Tartu ehitada parkimismaja muuseumi ja raamatukogu asemele.

Tegelikkus on selline, et juba kehtestatud kesklinna üldplaneering näeb endiselt ette uue kultuurihoone (sealhulgas näitusesaaliga) ehitamise Poe tänava piirkonda Vabaduse puiestee äärde, et oleks piisav ruumivaru, et oleks ühendatud vana ja uus kesklinn ning et esindushoone ei oleks peidetud nurga taha. Selle võimalikuks kaasrahastamiseks on läbirääkimisi peetud ka kultuuriministeeriumiga.

Tuletan meelde, et Magistri tänava parkla asemele kultuurihoone rajamisest loobuti, sest maa-ala osutus selleks liiga väikeseks.

Parkimismaja ei plaanita kunstimuuseumi ja raamatukogu asemele, vaid jutt käib hoonestamata parklaalast. Millal ja missugune parkimismaja sinna kerkib, on vara rääkida. On valminud eskiisprojekt, mida on tutvustatud. Kindlasti on vaja veel teha uuringuid ja konsultatsioone, et parkimismaja suudaks täita talle pandud ülesandeid ning vastata linnasüdame arhitektuuri nõuetele.

Tagasi üles