Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Galerii: robotid pidid täitma missioone lehmalüpsist flamingo toitmiseni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Eesti Rahva Muuseum oli nädalavahetusel täis entusiastlike noorte siginat-saginat, sest peeti tänavuse First Lego League’i robootikavõistluse finaali. Omavahel võtsid mõõtu ligi 300 noort robootikut.

Tänavuse võistluse teema oli «Inimeste ja loomade liit», mis tähendas seda, et lapsed pidid finaalis lahendama inimeste ja loomade suhetega seotud üleandeid. Nii tuli võistkondadel lisaks robotite meisterdamisele välja töötada ka projekt, millest oleks abi reaalsete probleemide lahendamisel. Näiteks Võru Kreutzwaldi kooli robootikaring töötas välja erivajadustega laste vibroakustilises teraapias kasutatava kassi, Viljandi Kesklinna kooli õpilased lõid aga robotmullamuti prototüübi, kes peaks käikudes mürgeldades mullamutid haljasaladelt eemale peletama.

Ent osalejatele oli kõige põnevamaks osaks ikkagi robotitega seonduv. Kahe päeva jooksul peeti kolm robotimängu vooru, mille käigus pidid võistkondade robotid kahe ja poole minuti jooksul täitma mitmesuguseid missioone. Need kõik olid seotud legoklotsidest kokku pandud loomadega: näiteks tuli aidata pandad ja gekod tagasi loodusesse, viia flamingodele ja nahkhiirtele toitu või aidata põrsale alla proteesid.

Hoopis omapärane oli lehmalüpsimissioon: selleks pidi robot lehma teatud masinasse panema ja hooba keerama. Kui robot keeras hooba paraja jõuga, tulid masinast välja piimapütid, kui aga liiga kõvasti, siis ka lehmakoogid. Need plusspunkte mõistagi ei andnud.

Laagri Darkside’i võistkonna üks robotitaltsutajatest Karl Mattias Kiilaspää ütles, et nemad olid oma robotit ehitanud ja täiustanud juba septembrist peale. Kõige raskem oli olnud roboti kokkupanek, et saavutada erinevateks protsessideks õige kaal. Mõistagi oli paras pähkel ka programmeerimine, et robot kõik korraldused eeskujulikult täidaks.

«Programmeerimine on tegelikult kõige huvitavam, sest siis näed lõpuks ära, kuidas robot päriselt töötab ja mida ta teeb,» ütles Viljandi Kesklinna kooli noor robootik Lennart Martin Hannus.

Tagasi üles