Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Koolilapsed võtavad jalad istumise alt välja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu Tamme kool on üks kümnest koolist, mis osaleb Tartu ülikooli liikumislabori katseprojektis. Selle aasta alguses paigaldas kool ühte kitsasse koridori kümne meetri pikkuse ronimisseina, millest on saanud suur hitt õpilaste seas, ent selle vastu tunnevad väga suurt huvi ka paljud koolid üle Eesti. | FOTO: Sille Annuk

Laste vähene kehaline aktiivsus on teema, millega tegelevad ülikooli teadlased, ent selle mure lahendamisele otsustas õla alla panna ka Tartu linnavalitsus. Tartu 11–15-aastastest lastest vaid 15 protsenti liigub päeva jooksul piisavalt ehk vähemalt tund aega – see on murettekitav arv, mis kannustas linnavalitsust paluma Tartu ülikooli teadlastelt abi, et tõmmata pidurit laste liikumisharjumuse langustendentsile.

Ülikooli liikumislabor alustas läinud aastal üle Eesti kümnes koolis katseprojekti, et suunata õpilasi kogu koolipäeva vältel rohkem liikuma. Seda ettevõtmist, milles osaleb ka neli Tartu kooli, toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium.

Ent Tartu linnavalitsus otsustas läinud nädalal ka ise eraldada ligi 10 000 eurot, et veelgi rohkem õpilasi saaks koolis viibimise ajal jalad istumise alt välja võtta. Nii hakkavad Kesklinna, Karlova ja Kivilinna kool koos liikumislaboriga otsima lahendusi, kuidas kujundada koolimaja, selle ümbrus ja ka koolitunnid ringi nii, et laste liikumisaktiivsus suureneks. Liikumislabor annab koolidele ka mänguvahendeid.

Vanemate suur huvi

Linnavalitsuse hariduskorralduse peaspetsialist Karin Pihl tõdes, et tegelikult tahtnuks linnavalitsus haarata sellesse ettevõtmisse korraga kuus kooli, ent liikumislaboril pole piisavalt inimesi, et nii paljude koolidega tegeleda. Kuid Pihl loodab, et sügisel saab labor juhendatavaid koole juurde võtta.

Liikumislabori juhataja Merike Kull tõdes, et nii koolid kui ka lapsevanemad on väga huvitatud sellest, et lapsed end rohkem liigutaksid.

Kui garderoobist pääseks otse õue ja üleriided saaks justkui möödaminnes garderoobist kaasa haarata, viibiksid lapsed meelsamini värskes õhus.

Lapsevanemad on sel teemal ise liikumislaborilt abi palunud ning labori töötajad on käinud ka koolides nõu andmas.

Kõige lihtsam lahendus on anda lastele vahetunniks näiteks kummikeks või tasakaaluharjutusteks sobivad vahendid, kuid liikumislabor astub sellest veel paar sammu edasi. Mõeldakse, kuidas tuua liikumine koolitundi, aga ka seda, kuidas koolimajade ümberehitamisega liikumist soodustada.

Hiljuti käisid Tartus arhitektid ja maastikuarhitektid, et arutleda Tartu põhikoolihoonete remontimise valguses, kuidas juba projekteerimise lähteülesannet koostades arvestada laste kehalise aktiivsuse toetamist.

Eesti arhitektide liidu president Katrin Koov soovitas linnavalitsusel juba enne koolihoonete projekteerimist kuulata ära õpetajate, õpilaste ja kogukonna soovid ning võtta neid ruumianalüüsi koostamisel arvesse.

Karin Pihl tõdes, et ehkki kohe-kohe saab valmis Raatuse kooli renoveerimisprojekt, on selles juba mõeldud ka liikumise soodustamise peale. Kindlasti tehakse seda Variku kooliski, mis on linna koolide remondijärjekorras teisel kohal.

«Kuid see, et koolimaja soodustaks liikumist, ei tähenda ainult ümberehitusi,» sõnas Pihl. Ta tõi näiteks liikumislabori katseprojektis osaleva Descartes’i kooli, kus matemaatikatunnis ei lahendata ülesandeid pelgalt paberil, vaid lapsed liiguvad rehkendusi tehes klassis ringi.

Jalgsi kooli

Merike Kull rääkis, et laste liikumisaktiivsuse suurendamiseks tuleks vaadata ka koolimajast väljapoole: kuidas muuta linnaruumi ja liikluskorraldust nii, et lapsed läbiksid kas või osa kooliteest jalgsi?

Arhitekt Katrin Koov tõi oma ettekandes näiteid, kuidas õpilastel oleks mugav vahetundide ajal kiirelt õue mängima minna: kui rõivistust pääseks otse õue ja üleriided saaks mööda minnes sealt kaasa haarata, viibiksid lapsed meelsamini värskes õhus.

Koov märkis ka, et liikuma utsitamisel ei tohiks aga eeldada, et lapsel on mingil kindlal tasemel sportlikud võimed või oskused. Nii peaks kahevahel olijatele jääma ruumi pealtvaatamiseks ja julguse kogumiseks.

«Meie jaoks on suur väljakutse, et lapsed saaksid õues käia,» rääkis Merike Kull. Ta lisas, et kui õpilastel on võimalik vahetundide ajal väljas viibida, on koridorides vähem lärmi.

Kuna nii mõnigi liikumistegevus eeldab, et keegi lapsi, eriti nooremaid, juhendab, asub liikumislabor koolitama vanemaid õpilasi mängujuhtideks. Merike Kull sõnas, et kui laste liikumisaktiivsuse suurendamisest rääkides tekib tihti küsimus, kust õpetajad selleks aja peaksid võtma, siis tegelikult on siin vanemate klasside õpilastest väga suur abi.

«Ühised mängud aitavad kaasa ka õpilastevaheliste suhete loomisele ja koolirõõmule,» lisas Kull.

Tagasi üles