Ärimees plaanib õppehoonest villat
16. märts 2011, 13:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli vana keemiamaja Veski tänaval ostis ettevõtja Peeter Põllumäe, kes plaanib enam kui sajandivanusesse väärikasse hoonesse rajada elamu.
Maja on mõeldud pigem enda jaoks ja rahateenimisplaane sellega ei ole, kinnitas mees ise. Kindlasti ei saa Veski 13 majast hotelli ega kortermaja, lubas Põllumäe. «Tahame maja ära restaureerida ning kasutada seda enda jaoks. Asukoht on ju hea,» lisas ta.
Hoone väljast ei muutu
Milliseid töid täpsemalt saab ette võtta 878,4-ruutmeetrise kogupinnaga hoone sees, selgub siis, kui planeering on kehtestatud. Väliselt ei muutu majaga midagi, märkis Põllumäe, viidates, et hoone on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.
Esialgu on uus omanik ruume vaid koristanud ning viinud ära vana mööblit, millest maaülikool loobus. Remonti vajavad kindlasti laed ja põrandad. Kuidas taastada ajaloolised maalingud seintel, tuleb alles uurida.
Veski 13 krundi detailplaneeringu algatamise palve jõuab linnavolikokku homme, 17. märtsil. Siis peaksid paika saama ka linnapoolsed planeeringu algatamise lähteseisukohad.
Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven ütles, et avaliku otstarbega õppehoone funktsiooni muutmine ei ole vastuolus linnaosa üldplaneeringuga. Et hoonet saaks restaureerida või ümber ehitada, kehtestas muinsuskaitseamet majale 2009. aastal eritingimused.
Raad on mures
Ehkki ebavajalikuks muutunud majade müük ning sihtotstarbe muutmine on seaduslik tegevus, ei pea Ahven seda siiski päris õigeks ning leiab, et ülikoolid loobuvad hoonetest liiga kergekäeliselt.
«Kas on õige neid hooneid üldse müüa?» arutles Ahven. Riik on andnud need majad tasuta ülikoolidele, täitmaks mingit eesmärki. Nüüd, mil osa majadest muutub õppe- ja teadustöö mõttes ebavajalikuks, peaks ka riigil olema otsustusõigus, mida teha nendega edasi, leidis Ahven.
«Samuti pole linn huvitatud sellest, et avalike ajalooliste hoonete funktsioonid nii drastiliselt muutuks,» selgitas Ahven.
Maaülikool on juba koondanud suurema osa oma tegevusest Tähtvere väljale, kuid Tartu Ülikooli võiks ülikoolilinna südames siiski rohkem olla, leiavad paljud.
Ülikoolimajade paiknemise selgitamiseks on linnavolikogu algatanud lausa ülikoolide teemaplaneeringu.