Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Juta Vallikivi: viimane liug Päeva pargis ehk Ood trumpismile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Juta Vallikivi | FOTO: Margus Ansu

Päeva pargi saatuse üle on vaieldud terve kümnend. Kas ehitada sõjas hävinud majade asemele uued või jätta alles park ja laste kelgumägi? Nüüd on selge, et parki kerkib lähiaastail üksteist kortermaja.

Vaatan, kuidas lapsed kelguga mäest alla lasevad. Mõni on mäel ema või isaga, vanemad poisid ja plikad on kambakesi. Haruldane vaatepilt, sest kelgulund on viimasel paaril aastal olnud talve jooksul harva. Ilm soojeneb ja maailm kuumeneb. Keskkonnakaitse versus rahavõim. Lumi ja Trump.

Lapsi tuleb mäele juurde. Ilmselt pole neil aimugi, et see võib olla selle mäe viimane liug. Elus on ikka nii, enamasti me ei tea, kui mõni asi jääb elu viimaseks.

See mägi on tavaline Eesti linnaküngas – kirju ajaloo ning paraja portsu sõjapidamisega. Päeva pargi kelgumägi. Asub Tartus Karlovas Päeva-Tähe-Pargi tänava vahel. See on peaaegu Tartu geograafiline keskpunkt – omamoodi süda.

Lapsed on siin saanud talvised liud teha ja õues olla alates teisest maailmasõjast, kui kommunistid mäe hoonetest puhtaks pommitasid. Lumi, Stalin, Hitler. Nii lihtsalt juhtus.

Nüüdseks on suudetud pargi täisehitamist kümme aastat edasi lükata. Terve hulk lapsi on saanud selle aja jooksul liud kelgumäel lasta ja suureks kasvada.

Sõda kelgumäel vaikis 60 aastaks. Päeva park – nimi, mis on haljasalale alles hiljuti külge hakanud – on olnud isetekkeline roheala, pakkunud linnarohelust ja talverõõme hoolimata sellest, et keegi ei ole seda parki kujundanud ega kaunistanud. Null raha investeeritud, kui niitmine välja arvata. Ometi kasutusel ja vajalik.

Aegadel, kui vabas Eestis oli veel piisavalt hämaraid alasid, juhtus nii, et riigile kuuluv haljasala ei läinud linnale, vaid erafirmade Merko ja Marteburg valdusesse.

Ühel hetkel said Karlova inimesed teada, et nende linnaosa ainus avaliku haljasalana toimiv park ehitatakse maju täis. Aasta oli siis 2007. Oli neid, kes ei uskunud, et midagi enam parata saab; oli neid, kes arvasid, et sõjahaav tulebki ära parandada.

Ja siis oli ka küllalt inimesi, kes ei tahtnud nii lihtsalt alla anda. Koguti tuhat allkirja pargi täisehitamise vastu.

Nüüdseks on suudetud pargi täisehitamist kümme aastat edasi lükata. On võideldud tuuleveskitega. Terve hulk lapsi on saanud selle aja jooksul oma liud kelgumäel lasta ja suureks kasvada. Seegi on juba suur võit.

Nüüd on Merko parki püsti pannud oma infotulba, mis ehitusobjektide juurde käib. Praegu veel infost tühi ja valge kui lumi, aga kuuldavasti arvestab firma sellega, et märtsis läheb ehitus lahti. Harjutab inimesi mõttega, et park kaob.

Merko on olnud juhtpositsioonis suhtluses linnaga, teised pargiomanikud on varjunud tema selja taha. Merko on olnud kaval: võttis varakult maha alal asunud suure õunaaia. Tulemuseks on koht, mida saab tõepoolest kutsuda pommiauguks.

Merko on vältinud oma väljaütlemistes mingilgi viisil mainimast, et üleüldse eksisteerib kodanikkond, kohalikud elanikud ja avalik arvamus. Dialoogi on välditud iga hinnaga. Tartu linnavalitsus on seda ise pidanud.

Karlova selts on nõudnud, et kohalike elanike ja seltsi arvamust samuti arvestataks. Et pargi mõõtu roheala ja kelgumägi alles jääks. Otsitakse kompromissi, aastaid.

Trumpäss – püha eraomand. Raha võim. Pommiauk. Üksteist uut kortermaja. «Karlova saab huvitavalt kujundatud pargiala ja elamukvartali, kuhu tuleb üle saja korteri.» Huvitav roheriba uute majade elutoaakende all = park? Karlova miljöökaitseala – ah, lõikame selle välja.

Avalikkus ilmselt ei tea, et Karlova selts on Tartu linnavalitsuse kohtusse kaevanud. Vaieldakse, kas Karlova selts tohib nõuda, et asumiseltsile antakse õigus osaleda võrdväärse partnerina linnaosas tehtavate arenduste planeerimisel.

Tartu linn arvab, et ei ole õigust. Ei ole õigust nõuda, et Päeva pargi arendusel arvestataks avalikku arvamust ja säiliks pargi moodi park ja kelgumägi. Suu kinni! Teeme hoopis linna tihedamaks, kelgutamas käige Kassitoomel või Supilinna taga! Rohelist vaadake oma aias! Ja üleüldse tuleks kõik haljasalad ehitada täis, eelistatult parkimismajadeks.

Maailm on muutumas, trumpism (rahavõim ja teerullipoliitika) versus igaühe vastutus maailmas toimuvate protsesside eest. Mida oled sina ära teinud, et maailm oleks parem koht? Ka sina, Merko? Milline on meie homne maailm?

Rahatu kogukondlik mittetulundusühing võitleb suurkorporatsioonide rahavõimuga. Linnavalitsus toetab – keda? Jälle üks kurb kodune näide, seekord Pargi-Tähe-Päeva tänava vahel. Kus ja kellel on õiglus, õigus ja vastutus?

Lapsed tahavad kelgutada, aga pole seda lundki ju õieti. Ja kas üldse tahavad kelgutada? Linnast ära maale elama, kui teile ei meeldi ... Eest ära, teerull tuleb! Hüvasti, Päeva park!

Tagasi üles