Tartu ülikooli kunstimuuseumis avati täna näitus «Rooma mündid ja Eesti», kus tuuakse esimest korda avalikkuse ette Eesti üks viimase aja olulisim ja põnevaim aardeleid.
Fotod: ülikooli kunstimuuseumis näidatakse haruldast aardeleidu (1)
Aare, mis koosneb 51 Rooma mündist, neljast sõrmusest, käevõrude katketest ja pronksrõngast, kaevati välja 2015. aasta suvel Lääne-Virumaalt Varudi-Vanakülast. Näituse kuraator Mauri Kiudsoo rääkis, et Rooma rauaajast, täpsemalt 3. sajandist pärit leiule satuti peale ühelt poolt juhuslikult, aga teisalt aga ka mitte.
Nimelt suundus Tartu ülikooli arheoloog Ain Mäesalu kaks aastat tagasi koos otsingu-kodulooklubi Kamerad detektoristidega otsima 1268. aastal toimunud Rakvere lahingu asukohta. Seda ei leitud, kuid päevavalgele tulid hoopis haruldased mündid.
Aare saadi kätte ühes tükis umbes kolme ruutmeetri suuruselt alalt. Kui viikingiaegseid (9.–11. sajand) või 16.–17. sajandist pärinevaid aardeid on Eestist leitud rohkesti, siis rauaaegseid vaid mõned üksikud. Varudi-Vanaküla leid on neist kõige suurem ning annab ajaloolastele palju uut ja väärtuslikku infot.
«Tänu sellele on olnud võimalik täpsustada väga mitmeid seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid. Näiteks selgus materjaliteadlaste analüüsidest, et Rooma münte kasutati siinmail mitte rahana, vaid hoopis uute, kohalike ehete valmistamiseks,» märkis Mauri Kiudsoo.
Näitus haruldasest aardeleiust jääb Tartu ülikooli kunstimuuseumis avatuks 31. maini.