Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tõstja Triin Põdersoo tahab alati endast parem olla

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Eesti parim naistõstja leiab: kui õige tehnika sisse harjutada, ei juhtu hullu.
Tõstja Triin Põdersoo Euroopa meistrivõistlustel Albaanias. Kangil on 112 kilogrammi. | FOTO: Reelika Põdersoo

Eesti tõsteliit valis aastalõpuüritusel parimaks naistõstjaks 26-aastase Triin Põdersoo, kes on Eesti meistrivõistluste absoluutarvestuses parim.

Selle alaga tegelevaid täiskasvanud naisi on Eestis veel vähe, enamasti räägitakse noortest ja juunioridest. Kümme-viisteist aastat tagasi ei kõneldud naistest sel alal aga üldse.

Triin Põdersoo kaalub 70 kilogrammi, on sale ja kaunis ning miski tema välimuses ei reeda, et ta on nii tugev. Tema isiklik rekord rebimises on 91 kilogrammi ja tõukamises 113 kilogrammi. Ta on ainuke Eesti naine, kes on oma kehakaalust suurema raskuse üles rebinud.

«Inimesed ekslikult arvavad jah, et kõik tõstjad on kohe pealtnäha sellised musklimehed,» ütleb Triin Põdersoo naerdes.

Triin Põdersoo loeb end lapsest saadik sporditüdrukuks. Väiksena jooksis ta vanaema juures aias ringi, kooli ajal hakkas käima kergejõustikutrennis, mängis võrkpalli, siis kiindus aeroobikasse … Tõstespordi avastas juhuslikult.

Poistele kaasa elamas

Ükskord läks ta koos õe Reelikaga Melliste tõstevõistlustele, et õe klassivendadele kaasa elada. Seal jäi Triinule silma hoopis üks tüdruk. See oli Ave Bombul, kellest räägiti kui tulevasest staartõstjast.

«Pärast tegime poistega nalja, et sellele väiksele tüdrukule me teeme õega iga kell ära,» meenutab Triin. Poisid läksid seepeale treenerile ütlema, et need tüdrukud tulevad nüüd trenni, ning treener lausus tüdrukutele napilt: «Esmaspäeval kell kolm olge kohal!»

Triin Põdersoo / Kristjan Teedema

Triin Põdersoo oli siis 18-aastane ning treeneri nimi, kellest jutt, on Viktor Korobov.

Esimeses trennis rääkis Korobov spordialast laiemalt ja tutvustas lihtsaid harjutusi, millest ala koosneb. Tükk aega õppisidki nad ainult tehnikat ja tegid seda harjavarrega.

«Ma tõesti ei mäleta, kui palju aega läks mööda enne, kui me võisime esimest korda kangi turjale tõsta ja kükki teha,» räägib Triin. «Aga ma mäletan, et kui ma seda esimest korda tegin, käisin tagumiku peale pikali.»

Triin ei oska anda ühest vastust küsimusele, miks ta on jäänud tõstespordiga tegelema.

«See hakkas mulle järjest rohkem meeldima, sest see tuli mul lõpuks välja,» arvab ta. «Kui ma võistlustel tunnen, et mingi varu jääb sisse, siis ma ei ole rahul. Ma tahan alati endast parem olla. See soov tiivustab edasi tegelema.»

Ka Triinust paar aastat noorem õde Reelika, kellega koos noil Melliste võistlustel käidi, jätkab treenimist.

Aga traumad

Kas Triin on kursis tekkida võivate kahjustustega?

«Mu õde on hea näide. Ta jäi vahepeal lapseootele ja sünnitas. Ei raseduse ega sünnituse ajal olnud tal muresid liialt treenitud või väljavenitatud lihaste tõttu,» märgib Triin.

Triinu sõnul teevad nad trennis väga palju ka spetsiaalseid, tõstmiseks ette valmistavaid harjutusi, et tugevdada kere- ja vaagnapõhjalihaseid.

Triin Põdersoo peab ise ka treeneriametit, ta tegeleb 9–14-aastaste poiste ja tüdrukutega. Ta nimetab neid tõstespordi huvirühmaks, milles osalejaid ei forsseerita ühestki otsast. «Üks tüdruk tuli meile näiteks iluvõimlemisest,» märgib ta.

Triin Põdersoo on märganud, et vahel ei soosi vanemad seda, kui nende tütar tõstetrenni kipub. Aga kui lapsevanemad end teemaga paremini kurssi viivad ning lapse sportlikkus kasvab, nad leebuvad.

Vigastused võivad Triinu sõnul tekkida vaid siis, kui tehniliselt midagi valesti tehakse.

«Näiteks rebimises. Kui sportlane viskab kangi kaarega üles, aga kang kukub taha, võib õlg või küünarnukk liigesest välja minna, kui ta õigel ajal kangist lahti ei lase,» kirjeldab ta.

Aga ta ei ole kuulnud, et Eestis oleks seda lastega juhtunud. Seda võib ette tulla täiskasvanud sportlastega, kes panevad käiku maksimaalsed koormused. Aga ka nemad saavad vigastustest terveks.

Samuti võivad Põdersoo sõnul tekkida seljatraumad, kui kõvera seljaga tõsta. «Kui algusest peale õige tehnika sisse harjutada, ei saa vigastused juhtuda,» usub ta.

Lõpuks ütleb Triin, et ta ise tahaks selle alaga edasi tegelda seni, kuni tervis lubab.

Küsimuse peale, kas tervisega on siis muresid, vastab ta, et poole aasta eest oli tal põlveoperatsioon ning põlve kõhrekahjustus lõi välja siis, kui ta oli pisut koormusi suurendanud.

Tõstmine

  • Tõstmine on spordiala, kus rauast kang tõstetakse põrandalt pea kohale.
  • Tõstmisviise on kaks. Rebimise puhul tõstetakse kang üles ühe katkematu liigutusega. Tõukamise puhul tõstetakse kang kõigepealt rinnale ning seejärel tõugatakse see pea kohale.
Tagasi üles