Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ingerisoomlane pildistab emamaa allakäiku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kolppana Püha Peetri paekivikirik on ehitatud 1800, antud pärast sulgemist 1937 ehitusettevõtte käsutusse ning asub praegu tehase territooriumil. Osaliselt taastatud. Kolppana kalmistu jäi samuti tehasele eraldatud maa-alale, mälestusplaat sinna maetud esivanematele on kiriku seinal. | FOTO: Maie Ojamaa

Tartlanna Maie Ojamaa on jäädvustanud Peterburi ümbruses põlistel soome-ugri aladel ingerisoomlaste kalmistuid ja kirikuid, millest väga paljud on lammutatud ja võssa kasvanud.

Paljurahvuselises Tartus elavad teiste hulgas ingerisoomlased, kes ise või kelle vanemad on pärit Peterburi linna ümbrusest. Üks selliseid tartlasi on Maie Ojamaa. Täna avab ta Maarjamõisa haigla galeriis näituse Ingerimaal tehtud fotodest.

Ingerimaa on Peterburi linna ümbritsev piirkond, mida on aastatuhandeid asustanud soome-ugri rahvad. Kuni aastani 1917 elas selles piirkonnas ingerisoomlasi ligi 150 000.

«Kahjuks ei õnnestunud Ingerimaa soomlastel pärast Oktoobrirevolutsiooni eestlaste ja soomlaste moodi oma riiki rajada,» märgib Ojamaa näitusetutvustuses. «Sellest ajast alates sai alguse ingerisoomluse allakäik. Omariikluseta hääbuv rahvas on laiali pillutatud Eesti, Soome, Rootsi ja Venemaa aladele.»

Sõidud ema kodukanti

Allakäigust, aga samuti ideoloogiliselt suunatud suurrahvalikust tegutsemisest väikese rahvakillu pühapaikade kallal annavad märku lammutatud kirikute jäänused ja võssakasvanud kalmistud.

Maie Ojamaa on aastast 2011 peaaegu igal aastal käinud vaatamas sealseid paiku, kus sündis ka tema ema, mõnel aastal isegi paar-kolm korda. Ta on oma esivanemate sünnimaast kirjutanud ka Ilmamaa üllitatud raamatu, mille väike tiraaž sai aastal 2014 otsa paari kuuga.

«Minu ema Jevgenia (soomepäraselt Senja, eestlased kutsusid teda Senniks, venelased Ženjaks) Perosti sündis Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis Novõi Bori (Uusi Poru) külas 1929. aastal,» kirjutab ta raamatus «Ingeri tütar. Luigelaul». «Ta oli pere noorim laps. Ema ristiti luteri koguduses, aga sel ajal võis lapsele panna ainult venepärase eesnime.»

Ingerisoomlased Eestis

Näituse «Ingerimaa pühapaigad A. D. 2016» pildid on ta teinud põhiliselt mullu ja mõned ka ülemöödunud aastal.

Maie Ojamaa kuulub Tartu ingerisoomlaste seltsi juhatusse.

Eesti ingerisoomlaste liidu andmeil kuulub Eesti kümnesse ingerisoomlaste seltsi ühtekokku 868 ametlikult registreeritud liiget. Tartu seltsis on neid 125, Jõhvis 140, Pärnus 132, Tallinnas 121 ja mujal vähem.

«Need on niinimetatud aktivistid, kes on seltside hingekirjas ja meie kultuuri aktiivselt üleval hoiavad,» kommenteeris Ojamaa.

«Meie rahvusnimekirja on lasknud ennast kanda 3000 ingeri juurtega isikut. Eestis elab neid 2400 ringis, ülejäänud 600 nimekirjas olevat isikut on 1990. aastate lõpul ja 2009. aastal suure majanduskriisiga välismaale elama kolinud.»

Tema hinnangul on Eestis ingeri juurtega isikuid tegelikult palju rohkem – 5000 ringis kindlasti –, kuid nad on praeguseks juba täiesti eestistunud või venestunud.

Näitus «Ingerimaa pühapaigad A. D. 2016» leidis endale koha Maarjamõisa haigla galeriis seetõttu, et fotode autor on Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku arst-õppejõud.

Kõigi eelduste kohaselt kannab ta täna õhtupoolikul näituse avamisel ingerisoomlaste, täpsemalt Äyräpää kihelkonnas elanud esiemade (äyrämöiset) rahvarõivaid. Need sai ta valmis eelmisel aastal. «Kõik tegin otsast lõpuni ise valmis, riiet küll kangastelgedel seekord ei teinud,» ütles ta. «Aasta otsa tikkisin.»

Tikandit on tõesti päris palju ja see on üsna peen.

Haigla galeriis

  • Täna kell 17.30 avatakse Maarjamõisa haigla galeriis (Puusepa 8, sissepääs Lunini tänava poolt) näitus «Ingerimaa pühapaigad A. D. 2016».
  • Väljapanekus on Maie Ojamaa fotod, mis on tehtud Ingerimaal põhiliselt aastal 2016.
  • Näitust saab vaadata 18. märtsini.
Tagasi üles