Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Saladusliku pallaslase lapsed lähetasid isa elutöö kodumaale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Töömees Tanel Ats tassib kirjandusmuuseumisse järjekordset kastitäit Gunnar Neeme raamatuid. Enne kui teosed saab arhiivi paigutada, peavad need nädalajagu karantiinis olema, et häviks võimalik hallitus või muud pahalased. | FOTO: Kristjan Teedema

Kaks kuud tagasi paigutati ühele Melbourne’ist väljuvale kaubalaevale merekonteiner kahe niiskuskindla kastiga. Kastid pidid olema niiskuskindlad, sest need sisaldasid ligi kuuskümmend aastat Austraalias elanud kunstniku ja kirjaniku Gunnar Neeme elutööd: maale, käsikirju ja raamatuid. Väärtuslik last elas pika merereisi edukalt üle ning eile jõudsid umbes 150 maali ja 25 kastitäit käsikirjalist pärandit Eesti kirjandusmuuseumisse.

Veel selle sajandi alguses ei teatud Eestis, et Gunnar Neeme nime taga peitub üks siinmail päris tuntud pallaslane – enne teist ilmasõda ja veel selle ajal kuulsas kunstikoolis õppinud Johannes Näkk.

Mitmekülgselt andekas

«Pallase andmetes oli igal pool Johannes Näkk, aga ei olnud mingit Gunnar Neemet,» rääkis kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets. Et tegemist on ühe ja sama isikuga, sai Lillemets teada alles 2003. aastal, kui selle avaldas talle üks teine Austraalias tegutsenud eestlane Valdemar Vilder.

«See oli üks tõeliselt hästi hoitud saladus,» märkis Lillemets, kelle arvates ilmselt muutis ta välismaale põgenedes nime seetõttu, et oli võidelnud Saksa sõjaväes.

Gunnar Neeme oli väga viljakas kunstnik ning sestap on kunstiteadlased nimetanud teda ka Austraalia Evald Okaseks.

Enn Lillemetsa sõnul elas Neeme Austraalias väga pika ja tegusa elu. Lisaks maalimisele kirjutas ta luuletusi ja näidendeid ning oli aktiivselt tegev Austraalia eestlaste kultuurielu organiseerimisel.

Gunnar Neeme oli väga viljakas kunstnik ning sestap on kunstiteadlased nimetanud teda ka Austraalia Evald Okaseks. Eriti võimsalt kerkivad tema loomingus esile umbes 200 pilti «Kalevipoja» motiividel. Lillemetsa sõnul on Neeme lähenemine «Kalevipojale» üks omapärasemaid kogu eesti kunstis.

Tulekul ülevaatenäitus

Gunnar Neeme elutöö Eestisse toomise taga on kirjandusmuuseumi teadur Marin Laak ja kunstimuuseumi kuraator Kersti Koll, kes käisid Austraalias kunstniku pärandiga tutvumas.

Laagi sõnul soovisid Gunnar Neeme elutöö Eestile kinkida meistri lapsed ning nemad aitasidki isa loomingu kodumaale saatmiseks kokku koondada. Kirjandusmuuseumisse jõudis umbes kolmandik produktiivse kunstniku teostest.

Marin Laak rääkis, et kirjandusmuuseumisse jäävad Neeme käsikirjad ja raamatud, samuti osa maale.

Mõned pildid ehk läbilõige Gunar Neeme loomingust viiakse peagi ka Kumusse, samuti täienevad meistri maalidega Võru ja Tartu linnamuuseumi kogud.

Laak lisas, et kuna tuleval aastal täitub sada aastat Gunnar Neeme sünnist, on Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis plaanis ka Neeme loomingu suur ülevaatenäitus.

Stiilinäide Gunnar Neeme loomingust. / Erakogu

Gunnar Neeme

Stiilinäide Gunnar Neeme loomingust. / Erakogu

  • Sündis 19. mail 1918 Tartus.
  • Õppis Pallase kunstikoolis vaheaegadega 1937–1943.
  • 1944. aastal põgenes Saksamaale, kust emigreerus kuus aastat hiljem Austraaliasse.
  • Tegutses Austraalias vabakutselise kunstniku ja kunstiõpetajana.
  • Pälvis mitmeid kunstipreemiaid, 2005. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.
  • «Kalevipoja» teise ingliskeelse tõlke piltide autor.
  • Suri 3. veebruaril 2005 Melbourne'is.
Tagasi üles