Kohus mõistis Tartu linnalt välja saamata jäänud toimetuleku- ja peretoetuse

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kohtumaja hoone.
Tartu kohtumaja hoone. Foto: Sille Annuk

Tartu halduskohus rahuldas eelmisel ja sel nädalal kaebused Tartu linnavalitsuse kahele otsusele ning kohustas ühele kaebajale maksma saamata jäänud 85-eurose toimetulekutoetuse ja teisele kaebajale 90-eurose peretoetuse. Kaebajad on abikaasad ja kuuluvad samasse kuue alaealise lapsega peresse.

Ühes taotluses jättis linn mullu maikuus maksmata kaebaja perele toimetulekutoetuse ja teises taotluses eelmise aasta augustis peretoetuse septembri, oktoobri ja novembri eest, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Mõlemat taotlust lahendades arvestas linn sellega, et pere sissetulekule lisandus mullu veebruaris tagastatud enammakstud tulumaks. 

Linn tugines sellist otsust tehes sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 133 lõikele 4, mille järgi võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku, kui taotleja või tema pereliige saab mitmeks kuuks ette või tagantjärele makstud sissetulekuid. Seega lisas linn toimetulekutoetuse puhul sissetulekule ühe kuuendiku eelmise aasta veebruaris tagastatud enammakstud tulumaksust ja peretoetuse puhul kolm kuuendikku. Nende summade liitmisega leidis linn, et pere toimetulekupiir on ületatud ja ei rahuldanud kumbagi taotlust.

Kohtu hinnangul aga ei tulene sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 133 lõikest 4 ei otseselt ega seda õigusnormi tõlgendades, et tagantjärele makstud sissetulek tuleks jagada kuueks osaks ja lisada üks kuuendik või muu osa edasiulatuvalt arvestatavale sissetulekule.

Kohus leidis, et linn pidi taotlusi lahendades lähtuma ka sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 133 lõikest 1, mille järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks pere eelmise kuu netosissetulek. Seega oleks linn saanud tagantjärele makstud sissetulekuga arvestada ainult siis, kui toimetulekutoetuse taotleja oleks selle saanud maikuule eelnevas kuus ja peretoetuse taotleja augustile eelnenud kolmes kuus.

Kohus märkis, et toetuse määramisel tagantjärele makstud sissetuleku osaga hilisemal arvestamisel võib jätta materiaalses puuduses oleva inimese ja tema pere põhjendamatult ilma abita. Samuti sätestab põhiseadus, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Halduskohtu otsused ei ole jõustunud ja neid saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul nende tegemisest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles