Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Muumiad leidsid lõpuks väärilise ruumi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikooli kunstimuuseumi juhataja Jaanika Anderson rääkis muumiakambri lage ja seinu katvaist maalinguist. Samas ruumis on üles seatud puutetundlik ekraan, mis annab asjast hea ülevaate, aga ka muumiad ja egiptusepäraste maalingutega kaetud kolmekihiline sarkofaagi mudel. | FOTO: Kristjan Teedema

Eesti ainukesed kaks Egiptuse terviklikku inimmuumiat on olnud aastaid siin-seal muistse kultuuri saadikutena vaadata. Nüüd said nad endale palsameeritud egiptlastele väärilise kujundusega ruumi ehk muumiakambri. See avatakse huvilistele Tartu ülikooli peahoones tegutsevas kunstimuuseumis neljapäeval.

Ülikooli endise akendeta varakambri, mille seintes on praegugi kaks väikse raske metalluksega seifi, on katnud Egiptuse hauakambrite laadis seinamaalingutega Kristiina Ribelus ja Pille Vilgota. Kumerasse lakke maaliti tähistaevas. Selle all ripub mitmetähenduslik sümbol ankh ehk aasrist, mida Egiptuse hauakunstis kasutati peamiselt seoses hauataguse eluga.

Tähistaevaga kamber

«Muumiakamber on väga mitmekülgne paik, mis ühest küljest pakub lõpuks väärikat kohta meie muuseumi kogudesse kuuluvatele muumiapoistele. Need on ju ikkagi inimsäilmed, mis tahavad tundlikku lähenemist,» ütles kunstimuuseumi juhataja Jaanika Anderson. «Teisalt võimaldab muumiakamber saada põhjaliku ettekujutuse vanade egiptlaste maailmapildist ning tutvuda sealse surmakultuuri ja ihaldatud hauataguse eluga.»

Muumiakambris on muumiapoiste vahel Anne Aruse maalitud sarkofaagi mudel, millel on peal­­mine (vasakul) ning keskmine ja alumine osa. / Kristjan Teedema

Kambri ühel seinamaalingul on näha, mis juhtub surnuga kõigepealt. Pildil kummardub šaakali peaga palsameerimise jumal Anubis muumia sarkofaagi kohale. Süda on jäetud oma kohale, kehast välja võetud magu, sooled, kops ja maks on kuivatatud ning pandud kanoopidesse ehk erilistesse puust või kivist anumatesse. Need on maalitud lavatsi alla.

Teisel maalingul on matusestseen, mis kujutab sugulasi, preestreid, nutunaisi, andameid ja suu avamise rituaali. «Preester puudutab maokujulise kepiga sarkofaagi paigutatud muumia suud ja silmi,» ütles Anderson. «Sellega need avatakse ja ta saab hauataguses elus jälle süüa, juua ja näha – justkui edasi elada.»

Kolmandas maalitud stseenis kohtub surnu mitme jumalaga ja ees seisab kohtumõistmine. «Allilma mineku ja teispoolsusesse jõudmisega oli paras tegu, kõik sinna ei pääsenud,» rääkis Anderson. «Süda tuli ära kaaluda.»

Kohut mõisteti allilmajumala Osirise troonisaalis tõejumalanna Maati juhatusel.

Muumiakambri seinapildil hoiab šaakali peaga Anubis surnul käest kinni ja viib teda südame kaalumisele. Teises käes on tal ankh. Süda on pandud kaalule, mille teisel poolel on jaanalinnusule kuju võtnud jumalanna Maat. Iibise peaga jumalate kirjutaja Thoth jälgib tulemust ja paneb selle kirja.

«Kui süda osutus raske­­maks kui sulg, sõi kaalu all oodanud krokodillipäine Am­­mut surnu südame ära ja enam ei olnud lootust elada teises ilmas,» ütles Anderson.

Kahel seinal on maalingud hauataguse elu stseenidega. Pärast surma ootas ees lookas toidulaud, kohtumine kõige heaga, mille hulgas olid ka viljakad põllud rikkaliku saagiga. «Mõneti sarnanes see egiptlaste igapäevaeluga,» lisas muuseumi juhataja. «Nii saame siin rääkida ka egiptlaste päris elust, mis oli seotud Niiluse ja põllupidamisega.»

Egiptlaste maailmapilt

Jumalad olid tol kaugel ajal siiski üle kõige. Seepärast on neid muumiakambri seintelgi mitmeid, näiteks kahel pool ust on neid kokku viis. Ukse kohal lae all on aga kujutatud egiptlaste maailmapilti.

Egiptlased uskusid, et taevas on nagu lagi ning selle all asub maa. Maalingul kaardub tähtedega kaetud alasti naine üle taevavõlvi, see on taevajumal Nut, keda toetab õhku ja tuult kehastades jumal Shu. Tema kõrval seisavad kaks jäära peaga jumalust. Kõigi nende jalgade juures on pikali maajumal Geb.

Muumiakambri külastaja saab teada, et Egiptuse Vana riigi ajal (2700–2200 eKr) oli populaarne kujundada hauakambri lagi tähistaevana, mis sümboliseerib samuti jumalat Nut.

Samas ruumis on muuseumi keldrikorrusel valminud sarkofaagi ja kanoopide mudelid, mida lähemalt uurides selgub, kuidas ja milleks neid iidsel ajal Niiluse kandis kasutati.

«Avastamisrõõmu jagub siin kindlasti igas vanuses huvilistele,» märkis muuseumi juhataja.

Muumiakambri on välja mõelnud Jaanika Andersoni juhtimisel ülikooli kunstimuuseumi meeskond koosseisus Ingrid Sahk, Kristiina Tiideberg, Külli Valk, Anne Arus, Maria Väinsar ja Liisi Pabstel ajaloolasest konsultandi Janet Laidla osalusel. Sisekujunduse autor on Mari Kurismaa, sarkofaagi ja kanoopide mudelid on teinud Eike Eplik, Anne Arus ja Arvi Kuld.

Muumiakambri seinas on kaks uhke uksega seifi, mida omal ajal on kasutatud ülikooli töötajate palgaraha hoidmiseks. / Kristjan Teedema

Tagasi üles