Kombekohaselt kogunesid tartlased Tartu rahu aastapäeva tähistama Kalevipoja vabadussamba juurde. Pidulik üritus tegi südame soojaks ja tundus, otsekui oleksid inimeste kohal väärikatel pargipuudel saginud kevadises meeleolus tihasedki Eesti hümni kaasa laulnud.
Galerii: tartlased mälestasid Eesti vabaduse eest langenuid Kalevipoja juures
2. veebruar 2017, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu rahu 97. aastapäeva tähistab Tartu linn teisiti kui kunagi varem, tõdes oma kõnes linnapea Urmas Klaas. Nimelt avati alles eile Emajõelinnas Eesti rahvusarhiivi uus hoone. Mullu sügisel sai valmis Eesti Rahva Muuseum. Tartust on saanud lühikese ajaga Eesti rahvusliku mälu pealinn, leidis Klaas ja lisas, et Tartul on nüüd eriline vastutus Eesti idee ja aadete kandmisel ning edasiarendamisel.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste täiendõppekeskuse ülem kolonelleitnant Avo Veske rääkis kokkutulnuile, et rahuaega riigis ei hoia mitte ainult sõdurid, vaid eelkõige rahvas. Sellesama rahva vaim peab olema virge ning kunagi ei tohi unustada, kuidas Eesti vabaks sai. Vaid nii saame hoida rahu. Muret tuleb hakata tundma siis, kui me enam ei mäleta ja vabadussamba alla ei kogune.
Kaitseliitlased, korporandid, linna esindajad ja teisedki soovijad asetasid seejärel ausamba jalamile kimbud ja pärjad, et mälestada Eesti eest langenuid.
Tartu rahu sõlmisid 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Sellega lõpetati Vabadussõda, pandi paika Eesti riigipiir ning Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.