Tartu õpilased etendasid rahulepingu sõlmimist

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna hommikul kogunesid Tartu gümnaasiumide õpilased Vanemuise tänavale Jaan Poska gümnaasiumi õuele Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeva tähistama.

Selleks oli Miina Härma gümnaasiumi ajalooõpetaja Urma Linnus lavastanud peamiselt kooli üheksandate klasside õpilastest koosneva näitetrupiga Juhan Saare näidendi «Tartu rahu». Selles toimus muu hulgas Eesti ja Vene delegatsiooni kohtumine, kus vaieldi, mille järgi panna paika Eesti idapiir. Härma kooli riigikaitseõpetaja Tõnis Asson oli etenduse jaoks loonud ka üheksandikest koosneva löögirühma, kel seljas Vanemuise teatrist laenatud sinelid ja õlal ajastutruud püssid.

Koosolekul pidas kõne Poska gümnaasiumi vilistlane Kärt Kaasik, kes kutsus oma eakaaslasi mõtlema, millises Eestis nad tahavad elada, oma lapsi kasvatada ja vanaks saada ning mida teevad noored selleks, et Eesti oleks tulevikus selline, nagu nad soovivad.

Jaan Poska gümnaasiumi vilistlase Kärt Kaasiku pöördumine Eesti noorte poole

Kärt Kaasik / Foto Margus Ansu
Kärt Kaasik / Foto Margus Ansu Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Me tähistame täna üheskoos Tartu rahu aastapäeva ja paari nädala pärast 99. Eesti Vabariigi aastapäeva. Ma ei hakka heietama, kui olulised ja märgilised päevad need ühe eestlase jaoks on – seda peaksid kõik mõistma ja tunnetama. Kuid kas me ikka mõistame?

Eesti riik on vaba olnud kokku kõigest 48 aastat. Enamiku noorte jaoks on Esimene Eesti Vabariigi aeg kui muinasjutt, mida ajalooõpikutest võib lugeda. Praegu tundub Eesti riik meile iseenesestmõistetavana, kuid see on ohtlik. Selliseid märgilisi päevi nagu 24. veebruarit ja 20. augustit võetakse lihtsalt toredate puhkepäevadena. Kuid iseenesemõistetavat ei ole siin miskit – Eesti Vabariigi iseseisvumine ja taasiseseisvumine olid juba kaks suurt imet.

Lennart Meri on öelnud: «Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.» Iga oma valiku, mõtte ja teoga lood sa kasvupinda oma enese tuleviku tarbeks, kuid kas seda tehes mõtled ka oma kodule? Oma Eestile?

Eesti on nagu hästi varjatud saladus Euroopa serval. Pärl, mida mujalt on raske leida. See on luksuslik kingitus meie esivanematelt – olla üks vanimaid Euroopa rahvaid, kes on elanud kauem kui 13 000 aastat ühel territooriumil: meil on oma keel, oma kultuur, oma eriline lugu. See pole kindlasti kohustus, mida peame edasi kandma, vaid pigem privileeg!

Euroopa on täis hõljukgeneratsiooni – noori, kes ei tea, kust nad tulevad, kes nad on ja kus asuvad nende juured. Head Tartu noored, me oleme erilised! Ärge mõistke mind valesti, meie ja sinu päralt on maailm ja oma tuleviku määrame me ise. Aga seejuures ei tohi unustada oma lugu ja oma juuri, ei tohi unustada seda, et oleme osa millestki nii olulisest.

Meie riigil ei saa olla kahte tulevikku, mis seisavad seljad vastamisi. Millises Eestis tahad sina elada? Millises Eestis tahad sa oma lapsi kasvatada? Millises Eestis tahad sa vanaks saada? Ja mida sa selleks täna teed? Või mida sa selleks üldse oled valmis tegema?

Noor, oled ilu ja maailma looja ja sellega Eesti riigi looja. On aeg hakata nägema suuremat pilti. On aeg Instagram ja Facebook kõrvale jätta ja mõtlema hakata. Sinust sõltub sama palju kui ükskõik kellest Toompeal, sest just sinu ja minu kirjutada on järgmine peatükk Eesti loost ja selle lootusest. Sest keegi meist ei soovi, et see lõpeks sootuks.

Ole julge ja ära karda tähelepanu pöörata meie riigi ilule ja valule. See on sinu võimalus arutleda kaasa milleski, mis päriselt ka loeb. Mõtle, kõigepealt vaikselt ja siis häälekalt. Pane oma mõtted kirja ja osale esseekonkursil «Eesti loost ja lootusest». Ja vaata rohkem infot eestiloost.ee. See ei ole tavaline esseekonkurss. See on märguanne sellest, et Eesti noorte südames on kirg ja põlemine meie loo ja selle lootuse kohta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles