Rahvusarhiivis kõneldakse Tartu rahust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasest kuni laupäevani toimuvate rahvusarhiivi avatud uste päevade raames saab pilgu peale heita ka Tartu rahulepingu originaalile.
Tänasest kuni laupäevani toimuvate rahvusarhiivi avatud uste päevade raames saab pilgu peale heita ka Tartu rahulepingu originaalile. Foto: Margus Ansu

Täna kell 17 peab ajaloolane Ago Pajur rahuvusarhiivi uues hoones loengu Tartu rahust. Tegemist on esimese loenguga Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja rahvusarhiivi koostöös sündinud avalikust loengusarjast, mis analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumise murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

«Loengusari on mõeldud kõige laiemale huviliste ringile, et ajalooteaduse värskemate teadmiste pinnalt seda perioodi tutvustada,» rääkis TÜ Eesti lähiajaloo professor Tõnu Tannberg.

Loengusari lõimub rahvusarhiivi püsiekspositsiooniga «Keerdkäigud», mis heidab pilgu Eesti murrangulistesse aastatesse 1917–1920. Labürindikujuline teekond kulgeb läbi aegruumi, milles põimuvad otsustaja rollis olnud ja sündmustest mõjutatud inimeste elukäigud, Eesti riigi sünnilugu ning maailmas paralleelselt toimunu. Sündmusi vaatleb kõrvalt teravapilguline Amalie Planken.

Loengusari kestab kuni 2020. aastani ja on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, keda kõnetab Eesti Vabariigi keerukas sünnilugu ja laiemalt 20. sajandi ajalugu. Loengutes, kus astuvad üles omariikluse ajaloo parimad asjatundjad, käsitletakse sajanditaguseid murrangusündmusi eri vaatenurkadest, arutletakse ajaloo muude võimalike arenguvõimaluste üle ja võimaluse korral avatakse senituntud faktide varju jäänud tahke.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles