Taasiseseisvunud Eestis on loodud laiad võimalused nüüdisaegsete elektriseadmete kasutamiseks nii ettevõtetes kui ka elamutes. Elektriohutusseaduse kohaselt peetakse elektripaigaldisi kõrgendatud elektriohu allikaks, mistõttu peavad need olema täiesti ohutud ja töökindlad.
Enne uute ja renoveeritud elektripaigaldiste kasutuselevõttu tuleb teha tehniline kontroll, elektriohutusseaduse kohaselt ka korraline tehniline kontroll ning paigaldiste omanikul peab olema nende nõuetekohasust kinnitav tunnistus. Tehnilise kontrolli käigus avastatud puuduste kõrvaldamine aitab suurendada elektripaigaldise ohutust ja töökindlust.
1999. aastal kehtestatud elektriohutusseaduse järgi on elektripaigaldised jaotatud elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Tollase korra kohaselt kehtestati iga liigi korralise tehnilise kontrolli tähtajad, samas määrati, et edaspidi tuleb 1. liigi elektripaigaldisi kontrollida kord kolme aasta jooksul, 2. liigi omi kord viie aasta jooksul ja 3. liigi paigaldisi kord kümne aasta jooksul.
Aeg on edasi läinud, elektriohutusseadust on täiustatud ja kehtestatud uusi normdokumente elektriohutuse kohta, kuid kohustusliku tehnilise kontrolli sagedus on jäänud endiseks. Paraku puudub Eestis ülevaade, kui paljudel kontrollimisele kuuluvatel objektidel on kohustuslik kontroll tehtud.
Pärast Haapsalu väikelastekodu põlengut raporteeris päästeamet, et tuleohutusnõuete täitmisega on Eestis lood enam vähem-korras, kuid elektriohutuse olukorrast ei räägitud. Samuti jäi teadmata, kas Haapsalu väikelastekodu elektripaigaldisi oli enne kasutuselevõttu kontrollitud ja millal tehti viimati kohustuslikku korralist tehnilist kontrolli.
Pärast põlengut on sageli raske või koguni võimatu tulekahju põhjust kindlaks teha.
Elektripaigaldiste ja elektriseadmete kohustusliku tehnilise kontrolli nõude täitmist peab riiklikul tasandil kontrollima tehnilise järelevalve amet. Kahjuks võib arvata, et selle ameti ehitus- ja elektriosakond oma viie elektrispetsialistiga, kellest kolm kontrollivad elektripaigal-disi ja kaks elektriseadmeid, ei ole ka kõige parema tahtmisega suuteline täitma talle pandud kohustusi. Samuti pole tehnilise järelevalve ameti esindajaid maakondades.
Siit võib järeldada, et riik on alahinnanud elektripaigaldiste elektriohtu. Pole siis imestada, et elektripaigaldise kohustuslik korraline tehniline kontroll on paljudes hooldekodudes, koolides, lasteaedades, haiglates ja mujal tegemata või tehtud osaliselt.
Paljusid riiklikke ametkondi nagu politseiamet, päästeamet, tervisekaitseamet, maksu- ja tolliamet on rahastatud nii, et nad saavad töötada enam-vähem rahuldavalt ettenähtud kohustuste piires. Jääb arusaamatuks, miks nii elutähtis ametkond nagu tehnilise järelevalve amet, kelle töövaldkonda jäävad elektriseadmed, elektritööd ja -paigaldised ning elektromagnetiline ühildatavus, on jäetud vaeslapse ossa.
Lühidalt öeldes on hädavajalik tugevdada tehnilise järelevalve ameti elektripaigaldiste kontrolli osakonda kvalifitseeritud elektrispetsialistidega, et nad suudaksid kogu Eestis teha elektripaigaldiste nõuetekohast riiklikku järelevalvet.