Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valdade sundliitmine võib teha Tartust taas 100 000 linna

Kas linnapea peab hakkama nüüd külaelu korraldama?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Graafika: Kaido Linde

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi valitsusele ettepaneku sundliita Tartu linnaga Luunja ja Tähtvere vald. Selle tulemusel tekib uus omavalitsus ehk Tartu linn, millel on oma talud ja põllumajandusettevõtted.

Kuigi maa ja linn on ajapikku üksteisele läheneda proovinud, tuksub elu maal ja linnas endiselt erinevalt. Nii tekitabki Tähtvere ja Luunja valla väga võimalik sundliitmine Tartu linnaga hulga küsimusi – alates uue omavalitsuse nimest kuni metsakülade laste sõidutamiseni kooli ja lasteaeda.

Küsimusi on palju, kindlaid vastuseid veel vähe, tõdesid ka eile sel teemal Tartu Postimehe küsimustele vastanud Tartu linnapea Urmas Klaas, abilinnapead Jarno Laur ja Tiia Teppan ning linnasekretär Jüri Mölder.

Mis nime hakkab kandma omavalitsus, kus Tartu linna külge on liidetud ka Tähtvere ja Luunja vald?

Urmas Klaas: Kõik on üks Tartu linn, millel on linnavolikogu, linnavalitsus ja linnapea.

Jarno Laur: Linna silt läheb haldusüksuse piirile. Seega õige pea on Tartu linna silt hulga kaugemal kui praegu.

Urmas Klaas: Tähtvere ja Luunja valla sundliitmisel Tartu linnaga on kaks väga olulist asja. Esiteks tuleb meil pärast sundliitmist hakkama saada võimalikult väikse aparaadiga, ametnike armee ei tohi kasvada. Teiseks peavad neis kahes vallas säilima kõik eluvajalikud teenused. Kindlasti säilivad neis valdades teenuskeskused, kust inimesed saavad kõige kiiremat nõu ja abi.

Tahame sundliitmise ellu viia riigimehelikult, on väga tähtis, et Tartu linna uued elanikud tunneksid end hästi. Oleme haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste pidamiseks moodustanud juht­­rühma ning nelja valdkonna (haridus; kultuur, sport ja vaba aeg; majandus ja rahandus; sotsiaalabi ja tervishoid – VK) töörühmad.

Tartu linnavolikogu tegi eelmisel kevadel meie kõigile linnaäärsetele valdadele ühinemisettepaneku, seda ei võetud õigel ajal vastu. Kahju, et need vallad seda võimalust ei kasutanud, nüüd oleme ilma jäänud ühinemistoetusest, mida oleks saanud valdades kasutada.

Kas Tartu linnaliinibussid hakkavad sõitma praeguses Luunja ja Tähtvere vallas?

Urmas Klaas: Pärast sundliitmist muutub nende valdade ühistransport Tartu ühistranspordiks, praegused liinid lähevad Tartu linna vastutusse. Praegu sõidab Tartu linnaliinibuss vaid Luunja valda. Kuidas me neis kahes vallas bussiliinid käima paneme, on veel väga suur küsimus. Seni on seal sõitnud ju maakonnaliinibussid, neid liine doteerib riik. Linna ühistransporti riik ei doteeri – ka see on koht, kus meil tuleb valitsusega nõu pidada.

Kes hakkab korraldama külavaheteedel lumelükkamist ja aukude siledaks hööveldamist, kas Tartu linnamajanduse osakond?

Urmas Klaas: Vara öelda, kes selle tööga tegelema hakkab. Oluline on, et need tööd saaksid tehtud. Neid töid teab kõige paremini praegune vallavõim, see kompetents peab säilima.

Kas loomapidamine on Tartu linnas lubatud – Tähtvere valla ASil Tartu Agro on suurtes lautades mitu tuhat veist, veel hiljuti oli seal ka suur sigala?

Jüri Mölder: Linnas võib loomi pidada, kui kõik nõuded on täidetud.

Pärast sundliitmist muutub Tähtvere ja Luunja valla ühistransport Tartu ühistranspordiks, praegused liinid lähevad Tartu linna vastutusse.

Mis saab Tähtvere ja Luunja valla küladest?

Jüri Mölder: Selle küsimusega pole me veel süvitsi tegelenud. Külad ja nende nimed säilivad, linn võib jaguneda asumiteks, ainult dubleerivaid nimesid ei tohi olla, nagu näiteks praegu, kui Tartu linnas on Veeriku ja Luunja vallas Uus-Veeriku elurajoon. Põhimõtteliselt saavad küladest linnajaod.

Kas Luunja Kavastu poodnik Väino Kägo võib end ka tulevikus külapoodnikuks nimetada või peab ta varsti muutuma linnapoodnikuks?

Jarno Laur: Kavastu poodnik otsustab ise, kuidas ta end nimetada tahab, kas küla- või linnapoodnikuks.

Tartus on kindel vee- ja küttehind, kas need hinnad laienevad ka uutele elanikele?

Urmas Klaas: Praegu pakub Tartu veevärk teenust ainult Luunja valla ühes piirkonnas. Selle küsimusega tuleb meil tulevikus kindlasti tegeleda.

Kui suured on Tähtvere ja Luunja valla ranitsatoetused, kas need säilivad või ühtlustatakse Tartu senise ranitsatoetusega?

Tiia Teppan: Kõigepealt tuleb teada saada, kui suured need on. Nende probleemidega tegelemiseks ongi läbirääkimisteks komisjonid loodud.

Tähtvere ja Luunja vallas on lasteaiatasu väiksem kui Tartu linnas. Kas tulevikus ühtlustatakse nende valdade lasteaiatasu Tartu linna omaga või jääb see odavamaks?

Tiia Teppan: Ei oska praegu öelda, kõigepealt tuleb olukorraga tutvuda.

Mis saab Luunja keskkoolist, kus on väga vähe õpilasi?

Tiia Teppan: See on läbirääkimiste küsimus.

Kas võib juhtuda, et kui tulevikus Ilmatsalu lasteaias kohti pole, tuleb emal-isal hakata oma last viima Luunja laste­­aeda, kus parajasti kohti on – kõik on ju üks Tartu linn?

Urmas Klaas: Esimesel kohtumisel Tähtvere valla esindajatega rääkisime sealsetest vajalikest investeeringutest, jutuks oli ka lasteaed. Meie põhimõte on, et lasteaed peab lapse kodu lähedal olema.

Kas Tartu linnapea hakkab hõbelusikaid andma ka Tähtvere ja Luunja valla kõige väiksematele elanikele?

Urmas Klaas: Linnapea annab hõbelusika kõigile Tartu lastele, ka Tähtvere ja Luunja valla elanikest saavad ju tartlased.

Aastaid ei saa tartlased suuresti Tähtvere valla maale jäävat Jänese matkarada kasutada, sest sealsed maaomanikud ei taha oma valdustes kedagi näha. Kui Tähtvere vald on Tartu linna osa, kas siis saavad kõik soovijad jälle Emajõe kaldal lookleval Jänese matkarajal jalutada ja sportida?

Urmas Klaas: See on väga tähtis teema. Põhimõtteliselt jah, Jänese rada peaks jälle kasutusse tulema. Peame maaomanikega läbirääkimisi pidama.

Maal tegutsevad ettevõtjad ja kohaliku elu arendajad on seni saanud kodukoha edendamiseks mitmesuguseid toetusi. Kui Tähtvere ja Luunja valla elanikest saavad linnainimesed, kas nad saavad veel neid toetusi nõutada?

Urmas Klaas: Põllumajandustoetused sealsetele ettevõtjatele säilivad, selles ei muutu midagi. Kuid tõesti, näiteks külaelu arendamise Leaderi ja veel mõni selline toetus on mõeldud ainult maapiirkonnale. Selles asjas tuleb meil Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega ka kõrgemal tasemel nõu pidada. Mõlemas vallas on ju hulk hajakülasid, need on tõelised maakohad.

Tartus on soositud suurte tööstusettevõtete linnast välja kolimist. Alles see oli, kui Tarmeko kolis Tartust välja, linna piiri taha Lohkvasse. Aga nüüd tuleb Tarmeko koos Luunja vallaga ju uuesti Tartu linna tagasi. Kas ettevõte peaks jälle kolima, et Tartust välja saada?

Jarno Laur: Oma saatuse eest ei page keegi. Ju see peab siis nii olema.

Kas Tartu linnavolikogu saab endale maaelukomisjoni?

Jüri Mölder: Selle otsustab uus linnavolikogu.

Raekoja platsil asub linna keskpunkt, selle koordinaadid on 58° 22′ 49′ N, 26° 43′ 21′ E. Kas pärast seda, kui Tartu linna mõõtmed tänu Tähtvere ja Luunja vallale muutuvad, jääb linna keskpunkt vanasse kohta või tähistatakse uus keskpunkt?

Urmas Klaas: No Raekoja platsi ei hakka me küll kuhugi mujale viima. Selle linna keskpunkti küsimusega pole me tegelenud.

Kuigi maa ja linn on ajapikku üksteisele läheneda proovinud, tuksub elu maal ja linnas endiselt erinevalt. Nii tekitabki Tähtvere ja Luunja valla väga võimalik sundliitmine Tartu linnaga hulga küsimusi – alates uue omavalitsuse nimest kuni metsakülade laste sõidutamiseni kooli ja lasteaeda.

Tagasi üles