Detsembrikuu niiskete ja jahedate ilmade tõttu jäid Tartumaa inimesed grippi üha rohkem ja rohkem. Seda näitab Terviseameti statistika.
Grippi haigestumiste tõus algas sel talvel varem
5. jaanuar 2017, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui novembri lõpus oli Tartumaal registreeritud gripijuhte ühes nädalas alla kümne, siis detsembrikuu viimasel nädalal oli neid juba 110.
Ka on tõusnud haigestumine ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse. Novembri lõpus registreeriti Tartumaal ühes nädalas haigestumisi 500 ringis. Haigusjuhtude arv kasvas aga kiiresti, ületades detsembri viimasel nädalal 900 haigusejuhu piiri.
Terviseameti Lõuna talituse juhtivspetisalisti Meelis Polakese kommenteeris, et erinevalt varasematest aastatest algas haigestumise tõus tänavu umbes kuu aega varem ning et domineerib A-gripp, täpsemalt selle H3N2 alatüüp.
Jõgevamaal on grippi diagnoositud vähem – keskmiselt kaks haigusjuhtu nädalas. Aga ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse leidis seal aset umbes samasugune tõus nagu Tartumaal.
Raske ja tüsistusterohke A-gripp
Meelis Polakene lisas, et A-grippi peetakse teiste gripi alatüüpidega võrreldes raskekujulisemaks, kuna see annab tüsistusi ja levib epideemiatena.
«Peamiseks põhjuseks on selle gripiviiruse prognoosimatu antigeenne muutlikkus,» selgitas ta. «Võrreldes B-gripiga, mis tabab ainult inimesi, on A-gripi puhul viiruse reservuaariks veel veelinnud ja erinevad loomad.»
Kõik epideemiad on leviku ja haiguskulu osas Polakese sõnul aga erinevad, olenedes ringleva viiruse antigeensest struktuurist, nakatamisvõimest ja rahvastiku immuunsustasemest.»
Ka tuletas Polakese meelde, et riskigrupid on alla viieaastased lapsed ning üle 50-aastased inimesed, immuunpuudlikud ja kroonilised haiged, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad, haige lähikontaktsed ja lasteasutuste töötajad. Kaaskodanikele ohtlikud on aga kõik tööl ja arsti juures käivad gripihaiged.
Terviseamet teatas täna veel, et grippi haigestumise intensiivsust terves riigis saab nüüdsest hinnata Eestis keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas perearstide poole pöördunute hulgas 70 protsendini. Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu haiglaravi vajanute hulgas oli grippi haigestunuid ligi 45 protsenti.
Grippi surnud neli inimest
Eesti kolme haigla – Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 11 inimest, neist üks inimene oli vanuses 57 eluaastat, ülejäänud üle 65 aasta. Kõik kuulusid riskirühmadesse, peamine riskitegur oli südame-veresoonkonnahaigused. Hapnikuravi läbi maski said või olid juhitaval hingamisel kõik patsiendid. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et need inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Kolme haigla andmetel on gripi tõttu sel hooajal Eestis surnud neli inimest, kõik vanuses üle 70 aasta, kõik nad kuulusid riskirühmadesse ning neist keegi polnud vaktsineeritud. Üks neist oli Jõgevamaa elanik.
Veel ei ole hilja lasta ennast vaktsineerida, sest gripioht püsib, rõhutas Meelis Polakese.