Lõuna prefektuuri politseikapten Helmer Hallik: «Kõigil on õigus turvalisusele ja inimväärsele elule.»

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefektuuri politseikapten Helmer Hallik.
Lõuna prefektuuri politseikapten Helmer Hallik. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Hoolime oma inimestest ja tagame neile võimalikult turvalise elukeskkonna. Selle juures tuleb meil aeg-ajalt keegi ühiskonnast eraldada. Tema enda või siis teiste kaitseks. Me oleme sellega siiani hakkama saanud ning tahame seda edaspidi teha veelgi paremini.

Kinnipidamise teenuse põhieesmärk on tagada isikute kinnipidamine, kinnipeetud isikute ohutus ja kinnipidamistingimuste täitmine ning välistada kinnipeetute põgenemine. Isikud isoleeritakse politsei poolt ühiskonnast ikka siis, kui on midagi kurja tehtud, kuid see ei anna meile põhjust kedagi alavääristada. Meil tuleb kinnipeetutele tagada ohutus ning inimväärikas keskkond kinnipidamise ajal. Inimväärikas elukeskkond on kirjeldatud erinevates rahvusvahelistes ja kodumaistes õigusaktides ning seda tuleb meil väärika riigina järgida. Soovime ju isegi, et keegi meie lähedastest pahandusse sattunud inimene oleks ka inimlikult koheldud.

Erinevad õigused on meile erineva hinnaga, kuid midagi ei saa tasuta. Osad teenustest on kallimad ja nõuavad mahukaid rahalisi vahendeid. Näiteks võib tuua meditsiiniteenuse, mis on ülimalt kallis, kuid vaidlemata vajalik. Selle tõttu ei ole meil võimalik ja ka mõistlik hoida igas maakonnas lahti arestimajasid, mis tagavad isikute kinnipidamise teenust täies mahus kohapeal. Oleme seisus, kus peame oluliselt parandama teenuse kvaliteeti, kuid seda iseenda ressursse üle vaadates. Me peame panustama nendesse arestimajadesse, kus koormus ja vajadus teenuse järele on kõige suurem.

Samas ei tohi unustada ühtegi piirkonda isikute kinnipidamise teenuse vaates. Selliselt ongi politsei jõudnud otsusele, et Jõgeva politseijaoskonnas tagatakse ka edaspidi täies mahus isikute kinnipidamise teenust, kuid seda koostöös teiste struktuuriüksuste ning koostööpartneritega. Kõik jätkub Jõgevamaal samamoodi ehk kurikaelad peetakse kinni ning abivajavad kainestatavad saavad kainestatud. Ka varasemalt ei olnud kõik Jõgevamaal kinnipeetud isikud Jõgeva politseijaoskonna arestimajas. Enamik neist viibivad vanglates ning seda ka edaspidiselt.

Jõgevamaal kinni peetud isikud saavad edaspidiselt esmaseks kinnipidamiskohaks suuresti Tartu arestimaja, kuid aitavad ka teised. Kinnipeetud isikuid saadavad enamjaolt Tartu arestimaja politseinikud. Juba täna viiakse endale ja teistele ohuks olevatest joobes inimestest ligi pooled koju. Edaspidiselt tuleb veelgi kriitilisemalt hinnata, kas isik viia kainenema või saab ta oma kodus peatäit välja magada. Olenemata sellest, kes politseinikest joobes isikut kainenema koju või Tartu arestimaja viib, siis on ta avalikus ruumis alati valmis reageerima rasketele sündmustele.

Tahan veelkord rõhutada, et keegi ei pea Jõgevamaal kartma, sest isikute kinnipidamise teenuse vaates jätkub kõik samamoodi või veelgi paremini. Taolise lähenemisega saame me ka kinni peetud isikutele tagada väärikama elukeskkonna, mis annab meile kõigile õiguse loota, et muutub ka kurja teinud inimene.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles