Kas väärtfilmikino toob uudiseid?

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna kell 18 avatakse Athena kultuurikeskuses taas kord väärt­­filmikino. Kas seekord on midagi teistmoodi kui varem?


Vastab Athena kino kunstiline juht Andres Kauts:

Ma ei ütlegi, et midagi hakkab teistmoodi olema. Ma tahan loota, et seekord jääb see kino püsima.

Võib-olla on see lootusetu üritus?

Ei ole, kindlasti mitte! Kino tegemine ei ole majanduslikult mitte alati kõige tasuvam ettevõtmine, aga mulle tundub, et ajad on hakanud muutuma. Tallinnas on juba kaks sellist kino ja mõlemad saavad hakkama.

Ikkagi, kust teil see julgus tuleb?

Ega kino ole midagi keerulisemat kui ükskõik mis muu asi siin elus. Kui ise ei tee, kes siis veel teeb. Pealegi tundub mulle, et inimesed on väga positiivselt meelestatud, kui kuulevad, et Athenas ärkab kino ellu. Väga paljudel on see asi südame peal olnud, nii tartlastel kui kogu Eesti filmikogukonnal. Kõik tahaksid, et Athenas filme näidataks. See on Eesti üks vanemaid kinomaju, siin on uhke ja väärikas saal ning hingamine teine kui teistes kinodes.

Näitate Saksa poliitpõne­­vik­­ku «Teiste elu», mille Euroopa Filmiakadeemia valis 2006. aastal parimaks filmiks. Ei ole just väga värske teos.

Tõsi, seda on Tartus varemgi nähtud, aga see on väga hea asi. See esindab tõepoolest niisugust väärikat filmi, millega tahame oma programmi alustada.

Kas Athenas näeb seejärel filme igal õhtul?

Ei, filme näeb kahel päeval nädalas, teisipäeviti ja kolmapäeviti. Katsume kavas hoida kaks filmi korraga, et inimestel oleks valikut. Täispilet maksab 4 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.

Kes te ise olete?

Mul on kinopisik ikka veres olnud. Paljude väikeste poiste unistus on ju teha oma kino. Olen ise amatöörfilme teinud ja filminduse vastu kogu aeg huvi tundnud. Erialalt olen arvutitehnik, praegu üliõpilane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles