Metsakasvatuse dotsent: lagedalt raiutud jõulukuusk säilib kauem

, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulupuu
Jõulupuu Foto: Elmo Riig / Sakala

Maaülikooli metsakasvatuse dotsent Ivar Sibul soovitab võimalusel valida endale jõulupuu välja juba enne lume tulekut, sest üksnes nii saab kuuse võra hinnata tema täies hiilguses.

Kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike, kattes ligi viiendikku Eesti metsamaast. Erametsades on kuuske vähem kui riigimetsades. Kuusk on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes, tavaliselt seltsib ta kõige paremini arukase, haava ja männiga. Puhtkuusikud on inimtekkelised, ehk nad on saadud kultiveerimise ja hooldusraiete tulemusena.

Noores eas on kuusk varjutaluv, samas väga tundlik otsese päikesekiirguse, kuumapõletiku ja temperatuurikõikumiste suhtes. Seetõttu me kuuse looduslikku uuendust väga lagedatel aladel ei kohta. Noori looduslikke kuusehakatisi näeme kasvamas kõrgemas rohurindes ja hõredavõraliste lehtpuuliikide all. Kenasid noori kuuski leidub seetõttu just lehtpuunoorendikus, aga ka vana kuusemetsa servaaladel, kus noortel kuusepuudel on kasvuks piisavalt turvet.

Puu kasvades kuuse valgusnõudlikkus suureneb. Kui inimene valgustusraiega lehtpuid harvendab, annab ta sellega valgust ja ruumi ka kuusele, mistõttu heades valgustingimustes sirguva kuuse võra on proportsionaalselt koonusjas, ehk puu ladvavõrse kasv on suurem külgokste juurdekasvust. Tihedas lehtpuuvõsas, kus vähe valgust, areneb kuusest lõpuks aga hoopis vihmavarjukujulise võraga madal puukene, mille külgokste juurdekasv on suurem kui ladvakasv.

Kust leiab aga ilusa jõulukuuse? Parimad jõulupuud, mille võra on loodus koos inimesega disaininud, saab suhteliselt hõredatest lehtpuunoorendikest, kuid ka vana kuusemetsa servaaladele looduslikult tekkinud noortest kuusepuudest. Sageli leiab ilusa jõulupuu ka elektriülekandeliinide trasside alt.

Meeles tasub pidada, et heades valgustingimustes kasvanud kuuse oksad on tugevamad ning neil olevad okkad püsivad võrsetel kauem. Säästlikult mõtlev metsaomanik või jõulukuuseotsija ei lõika jõulupuud inimese poolt rajatud kuusenoorendikust, vaid kohast, kus puul ei ole niikuinii võimalust suureks kasvada. Selleks ongi kraavid või elektriliinide alused.

Tõsi, loodusest leitud jõulupuu on sageli veidi hõredama võraga, kui jõulupuuistandikus kasvanud, sest looduses jõulupuu külgoksi keegi igal aastal ei kärbi. Kuid ikkagi on looduses õigest kohast jõulupuu raiumine palju säästlikum tegevus, kui osta jõulupuuistandikus kasvatatud puu.

Sobilikud jõulupuukandidaadid valitakse tegelikult välja juba sügiskuudel, mil puuvõra on hästi nähtav ning seda ei kata veel lumevaip.

Mõned praktilised soovitused, kuidas jõulupuud kohelda, et ta kauem säiliks. Külma ilmaga raiutud puud ei tohiks kohe toasooja tuppa viia. Pigem lasta tal mõned tunnid jahedas ruumis (näiteks tuulekojas) kohaneda. Seejärel tuppa toodud jõulukuusk säilib pikemalt värskena, kui saetud tüvi toasooja vette panna.

Vett omastab puu paremini, kui lõigata vahetult enne vette panekut selle tüükaotsast umbes viis sentimeetrit maha. Keskmise kõrgusega puu omastab tavaliselt esimeste tundide jooksul kuni liitri vett. Hiljem tuleb jälgida, et vett oleks piisavalt ning seda siis vajadusel juurde valada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles