Supilinna salaselts seikleb Emajõel

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mika Keräneni «Jõmmu», mille on illustreerinud ja kujundanud Marja-Liisa Plats ning kirjastanud Keropää, on Supilinna salaseltsi sarja kaheksas raamat.
Mika Keräneni «Jõmmu», mille on illustreerinud ja kujundanud Marja-Liisa Plats ning kirjastanud Keropää, on Supilinna salaseltsi sarja kaheksas raamat. Foto: Raimu Hanson

Mika Keränen tuli lugejate ette uue lasteraamatu ja uudisega, et selle alusel valmib tuleval suvel lavastus lodjakojas. Ta võiks lõppeva aasta lugeda oma õnnestunumate hulka. Nimelt sai ta au osaliseks jäädvustada oma jalajäljed Tartu Teerajajate alleele, pälvis J. Oro lastekirjanduse preemia – seda antakse välja õppe- ja lastekirjanduse autori Julius Oengo alias J. Oro mälestuseks ja lastekirjanduse edendamiseks – ning Nukitsa võistlusel kolmanda koha raamatute «Kuldne Lurich» ja «Küttepuuvargad» eest.

Need kaks teost ilmusid samas sarjas nagu eelmisel nädalal Tartu kaubamaja Apollos esitletud «Jõmmu». Supilinna salaseltsi Rampsu kaheksandas juhtumis lähevad alaealised detektiivid Emajõele. Nimelt on lodjakojast kadunud Jõmmu koos kapten Juhaniga.

Rampsu liikme Mari koer Mati viib oma väikese perenaise kokku Juhani noorema venna Timoga, kes tunneb Emajõge ja mootorpaati, aga samuti Jõmmut nagu oma viit sõrme. Peagi on tema paadis kogu Ramps ja seiklus algab.

Teadmisi laevandusest

Väike lugeja saab peale põnevuse teada laevandusest asju, mida ta vahest varem ei teadnud. Nii näiteks selgitab Timo, kuidas määrata kindlaks, kumb on jõe parem ja kumb vasak kallas, kuidas käituda paadis, et see ümber ei läheks, ja muud.

Lapsed sõidavad ringi kümnehobujõulise mootorpaadiga. Kummaline tundub, et nad võivad seda teha – kuid ainult päevasel ajal, pimeda peale ei tohi jääda, nagu hoiatab jõepolitseinik. Kirjanik on olnud põhjalik ja välja uurinud, et see on tõesti seaduslik.

Mõned asjad tunduvad raamatus siiski kuidagi kahtlased. Nii näiteks kipub juurdluseks vajalik info liiga kergesti noortele detektiividele kätte tulema. Kuigi politseinikud on tuttavad, ei maksa lastel päris elus nendelt uurimiseks tarvilikku teavet loota.

Kuidagi ei tahaks uskuda, et Emajõelinnas leidub keegi kahemeetrine mees, kes ajab taga lapsi säriseva elektrirelvaga. Ja kuidagi liiga kergesti elavad salaseltsi liikmed üle oma mobiilide sattumise vetevalda. Aga mis seal ikka mämmerdada – tegevust tuleb kiiresti edasi viia, sest kurikaelad kihutavad oma 225-hobujõulise kaatriga muidu püüdmatult kaugele.

Nõnda nagu eelmisedki Supilinna salaseltsi raamatud, on «Jõmmu» kujundanud Marja-Liisa Plats. Tema pildid on kerged, selged ja kohati lõbusad ning lähevad kirjanikud mõttega kenasti kaasa. Toimetaja Kristel Ressi ja korrektor Kristina Lepisti koostöö on andnud hea tulemuse juba eelmises kahes Rampsu raamatus. Seekord sattus silma ainult üks trükiviga (lk 70 on üks üleliigne «peal»).

Valmib suvelavastus

Supilinna salaseltsi lugusid on varemgi kandunud raamatust vaatajate ette teatrilavale ja väga edukalt ka ekraanile.

«Jõmmu» esitlusel said huvilised teada, et selle teose järgi valmib Teatribussi trupil eesotsas Marko Mäesaarega eeloleval suvel lauludega lavastus. Vaatamiseks tuleb minna lodjakotta. Esietenduse päevaks on kuulutatud 10. juuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles