Tartu kirjandusmajas selgus täna õhtul, et Ants Orase nimelise kriitikaauhinna saab seekord tartlasest luuletaja Hasso Krull. Žürii otsusel vääris ta auhinda tänavuses Vikerkaares nr 9 ilmunud artikli «Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg» eest, milles ta vaatles Tõnis Vilu luulekogusid «Igavene kevad» ja «Uus Eesti aed».
Žürii sõnul hakkab kujunema traditsiooniks, et niipea kui Hasso Krull meie kaasaegsest eesti kirjandusest kirjutab, ütleb ta ühtlasi kohe midagi oluliselt üldistusjõulisemat, kui seda tavaliselt ühe retsensiooni piires suudetakse – seda nii autori, kirjanduse ja Eesti kui ka maailma ja inimese kohta. Sama kehtib täiel määral ka tema arvustuse kohta Tõnis Vilu kahest viimasest teosest „Igavene kevad“ ja „Uus Eesti aed“. Žürii liikme Pille-Riin Larmi teatel otsustas žürii, et seda püsivat kõrgtaset ei ole kuidagi võimalik tunnustamata jätta.
Hasso Krull juhtis auhinnakõnes tähelepanu sellele, et 8. detsembril võiks välja anda veel teisegi auhinna: Ants Orase nimelise luuletõlke auhinna. Tõlge on nimelt üks kriitika vorme ja kriitika on alati tõlgendus ning need kaks kuulusid Orase puhul tihedalt kokku.
SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta. Žüriis olid tänavu Johanna Ross, Pille-Riin Larm, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp ja Kajar Pruul. Auhinnasumma 2000 eurot eraldas Eesti Kultuurkapital.
Möödunud aasta detsembris esimest korda välja antud kirjanduskriitika auhind, mis kannab kodumaise kirjanduskriitika suurkuju Ants Orase nime, pälvis Johanna Ross. Üks mulluseid nominente oli Hasso Krull.
Tänavused kriitikaauhinnale kandideerijad olid Krulli kõrval Heli Allik, Tiit Hennoste, Aare Pilv, kes oli ka mulluste nominentide hulgas, ja Berk Vaher.