Õunad, koogid, kudumid tegid Jõgeva naiste tugikeskusele head

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu tervishoiu kõrgkooli heategeval jõululaadal kauples täna enam kui paarkümmend inimest, nende seas tudengid ja õppejõud, samuti rahvast väljastpoolt maja.

Tervishoiukõrgkooli üliõpilasesinduse esimees Egert Vinogradov oli valmis seganud näiteks pannkoogitaina ja küpsetas kohapeal lusikapannkooke. Ühe euro eest sai külastaja kolm kooki ning võis maitse järgi ise neile moosi peale valida.

Maaja-Liis ja Maarja-Ly Maastik.
Maaja-Liis ja Maarja-Ly Maastik. Foto: Sille Annuk

Tervishoiukõrgkooli tudengid, õed Maaja-Liis ja Maarja-Ly Maastik on pärit Põlvamaalt ning nemad müüsid oma kodutalust pärit põdrasambla-, kadaka- ja arooniasiirupit ning muud põnevat. Neiud märkisid, et see kõik on pärit nende ema köögist Ojamäe talust.

Tartu vaimse tervise hooldekeskusest oli kohale tulnud tegevusjuhendaja Camilla Meister koos klientidega, nad pakkusid omavalmistatud käsitööd – kaltsuvaipu ja mitmesuguseid kudumeid. Eriti silmapaistvad olid pika sääre ja pitsilise mustriga villased sokid.

Camilla Meister märkis, et kel huvi, võib tulla 15. detsembril ka nende keskusesse Staadioni tänavale jõulumüüki kaema. Siis on käsitööesemeid veelgi rohkem, mille hulgast valida.

Kollane kreemipurk.
Kollane kreemipurk. Foto: Sille Annuk

Tervishoiukõrgkooli õppejõud Marika Külm õpetab biokeemiat ja tervet rida muid keerulise nimega aineid, valikainena aga ka aroomiteraapiat. Laadal pakkuski ta pudelikestesse peidetud aroome ja purgikestesse pandud kreeme.

Silma hakkas veel mitu tohutut kudumite letti. Ühe laua taga istus vardaid käes hoides Liis Reitsnik, kes lõpetas tervishoiukõrgkooli eelmisel aastal ja töötab nüüd  kõrvakliinikus hooldajana.

Tema letil olid väga kaunid kudumid: beebiriietest sokkide ja papude ning mänguasjadeni välja.

Laadal oli loomulikult kõrgkooli haridustehnoloog Anne Rosenberg – nii nagu paljudel varasematel laatadel. Temagi veeretas vardaid ning märkis, et selle mütsi, mis parasjagu pooleli, peab ta õhtuks valmis saama, kuna tellija on nii soovinud.

Pitspiparkoogid.
Pitspiparkoogid. Foto: Sille Annuk

Erakordne oli samuti õppejõu Triin Murumetsa piparkoogilett, millel suured piparkoogisüdamed, kaetud otsekui pitsiga.

Omaette vaatamisväärsuseks kujunes ka üliõpilase Janee Udritsa kaup – lõngast valmistatud värvilised linnud, just paslikud jõulukuusele riputamiseks.

Mööda ei olnud võimalik vaadata veel Valgamaalt Aakre külast kohale toodud õuntest ja õunamahlast ning keedistest. Need letid olid tunnistus sellest, et Eestimaa õun ei pea olema väike hapu viss, vaid siinne õun võib välja näha rõõmus, värviline ja suur ning maitselt olla hea ja magus. Õunad sattusid laadale seetõttu, et tervishoiukõrgkooli tudeng Katri Kõiv tunneb Aakre õunaaias töötavat Laura Tiirmaad.

Üliõpilane Egert Vinogradov lisas lõpuks, et jõululaada heategev iseloom seisnes selles, et iga laadaline pani ühe osa oma müügitulust annetuskasti, ka võisid samasse kasti omakorda annetada ostjad ise. Kui suur tänavuse laada heategev summa kogunes, see peaks selguma homme.

Tervishoiukõrgkooli kommunikatsioonijuht Jaanika Niinepuu märkis, et näiteks eelmisel aastal kogus kõrgkool sellise laadaga umbes 300 eurot, mis läks ülikooli kliinikumi naistekliiniku perekeskusele kahe imikukaalu ostmiseks.

Tänavune raha toetab Jõgevamaa naiste tugikeskust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles