Eile Eesti maaülikoolis korraldatud mullapäeval kuulutati 2017. aasta mullaks männimetsade värvikas leedemuld. Soojades toonides muld näeb efektne välja, kuid viljakandev huumushorisont on tal väga õhuke.
Ilus, aga viljatu: aasta mullaks valiti leedemuld
6. detsember 2016, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Alar Astover märkis, et leedemuld on tugevasti happeline toitainevaesel liival tekkinud männimetsa muld, millel viljakust kandev huumushorisont puudub sootuks või see on väga õhuke. «Kui pinnalt sügavusse vaadata, järgneb leedemullal metsakõdukihile tuhkhalli värvi väljauhtehorisont, mille all paikneb veega alla kandunud tumedatest huumusainetest ja rauaühendite muundumisest värvunud kiht,» kirjeldas ta.
Astoveri hinnangul teeb see leedemullast Eesti ühe ilusaima mulla, ent värvide vahelduse ilu ei kajastu paraku viljakuses: leedemuld on üks meie väikseima viljakuse ja väga piiratud kasutussobivusega muldasid. Liivase koostise tõttu on leedemuld põuakartlik ja kaitseb põhjavett vähe.
Leedemullal kasvavad aga tootlikud männikud, mis on muu hulgas ka hinnatud marja- ja seenemetsad, samuti on see muld kõige levinum kalmistuil, kuna on hõlpsasti kaevatav. Astoveri sõnul moodustavad leedemullad umbes kuus protsenti kogu Eesti muldkattest ja üle 14 protsendi metsamuldadest. Enim leidub leedemuldi Kagu-Eestis.
Eesti mullateaduse seltsi ja maaülikooli koostöös korraldatava aasta mulla valimise eesmärk on teadvustada laiemale avalikkusele, et mullad pole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud 2014. aastast.