Planeeringuga venitamine viib vallakassast 5000 eurot

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus
Riigikohus Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikohus selgitab tänases Luunja valda puudutavas otsuses, et kohalik omavalitsus peab langetama planeerimisotsused mõistliku aja jooksul ka siis, kui asjaosalised ei jõua planeerimismenetluses kokkuleppele ja planeeringuga seoses käivad kohtumenetlused.

Halduskohtusse pöördus Luunja valla elanik, kes leidis, et vald on põhjendamatult viivitanud tema kinnistute üldplaneeringu kinnitamisega, vahendas riigikohtu pressiesindaja. Kaebaja on korduvalt taotlenud vallalt planeerimismenetluse lõpuni viimist ja palunud määrata endale kuuluvate maatükkide funktsiooniks elamu- ja sotsiaalmaa.

Ehkki vallavolikogu jõudis planeeringu kinnitamiseni märtsis 2013, tühistas vald planeeringu sama aasta augustis, kuna see oli kinnitatud läbi mõtlemata ning määruses puudusid planeeringulahenduse põhjendused. Otsus selle kohta, mis planeeringust edasi saab, on aga vallal tänaseni tegemata.

Riigikohtu halduskolleegium märkis, et läbimõtlemata ja põhjendamata planeeringut on lubatud tühistada ning kaebajal ei ole sellisel juhul õigust nõuda konkreetse planeerimislahenduse taaskehtestamist. Samas leidis kolleegium, et praegusel juhul planeerimismenetluse lõpuleviimist takistavaid asjaolusid ei ole ning vald on ületanud mõistlikku menetlusaega. Viivitust ei õigustanud ka praegune kohtuvaidlus, sest selles vaieldi vaid menetluslike, mitte sisuliste küsimuste üle. Sisulise otsuse peab planeeringu kohta tegema kohalik omavalitsus, mitte kohus, leidis kolleegium.

Kõrgeim õigusemõistja rõhutab, et omavalitsusüksus peab otsima planeerimismenetluses menetlusosalistega konsensust ning püüdma põrkuvaid huve ühildada, kuid see ei saa toimuda igavesti. Kui menetlusosalised mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei jõua, peab omavalitsusüksuse volikogu otsustama, kas vastuväited on põhjendatud. Vastavalt sellele tuleb planeering kas kehtestada muutmatult, kehtestada muudatustega või jätta kehtestamata.

Ebamõistlikku viivitust ei õigusta ka soov vältida kohtuvaidlust. Terava huvide konflikti korral võib kohtuvaidlus olla paratamatu. Sellisel juhul on tähtis järgida menetlusreegleid, kaaluda olulisi asjaolusid ja planeerimisotsust põhjendada, selgitas kolleegium.

Riigikohus andis vallale tähtaja teha vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise kohta uus otsus hiljemalt 1. märtsiks 2017. Samuti tuleb Luunja vallal planeeringuga venitamise eest tasuda vallaelanikule kohtukulude katteks 5000 eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles