Tartu ringkonnakohus avalikustas täna otsuse, et riik peab Tartu linnale maksma tagasi ligi kolm miljonit eurot, mille linn on kolme aasta jooksul kulutanud erivajadustega laste õpetamiseks.
Tartu linn sai olulise kohtuvõidu erivajadusega laste õpetamises
29. november 2016, 16:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus pöördus kohtusse, kuna seaduse järgi on raskemate hariduslike erivajadustega ehk HEV2 laste õpetamine küll riigi kohustus, ent riik ei ole kompenseerinud nende laste õpetamise kulusid kolmes Tartu linnale kuuluvas erikoolis.
Tänavu aprillis jättis esimese astme kohus linna kaebuse rahuldamata, tänase otsusega asus teise astme kohus aga omavalitsuse poolele, kohustades haridus- ja teadusministeeriumit tasuma Tartu linnale enam kui 2,8 miljonit eurot, mis on linnal kulunud 2012. aastast 2015. aastani HEV2 lastele mõeldud koolide ülalpidamiskuludeks.
Kohtumine ministriga
Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas, et nüüd on oluline ministeeriumiga läbi rääkida, kuidas hakkab nende koolide rahastamine ja pidamine edaspidi käima. Klaas helistas täna ka Brüsselis viibinud haridus- ja teadusminister Mailis Repsile ja leppis kokku, et kohtub ministriga lähiajal, et teemat arutada.
«Meie eesmärk on leida vettpidav lahendus tuleviku jaoks,» lisas Klaas. Antud kohtuvaidlus puudutas vaid Tartu linna elanikeregistris olevate HEV2 laste õpetamist, ent Klaasi sõnul õpib linnale kuuluvates Kroonuaia, Maarja ja Masingu koolides palju lapsi ka mujalt Lõuna-Eestist. Ka nende õppe rahastamine tuleb nüüd üle vaadata.
Varem on Tartu linn teinud riigile ettepaneku, et see võtaks Herbert Masingu kooli pidamise üle. Tartu linnavolikogu andis 2011. aastal välja ka üleandmise otsuse ning ministeeriumis valmis omakorda käskkiri üleandmise ettevalmistamiseks komisjoni moodustamiseks. Ent viis kuud hiljem teatas ministeerium linnale, et kooli pole võimalik üle võtta ning kui linn ei suuda seda kooli rahastada on tal õigus see sulgeda.
Mil moel linna ja riigi koostöö tänase kohtuotsuse valguses võiks jätkuda – kas riik hakkab kooli pidamist rahastama või võtab ise selle pidamise üle – Klaas veel ei spekuleerinud.
Tallinnal sama vaidlus
Samasisuline kohtuvaidlus riigi vastu on käimas ka Tallinna linnavalitsusel. Erinevalt Tartust sai Tallinn esimese astme kohtus riigi üle võidu, misjärel ministeerium kohtuotsuse apelleeris.
Tallinna linnakantselei õigusteenistuse nõuete osakonna juhataja Terje Krais sõnas, et Tartu linna kasuks täna tehtud kohtuotsus on märgilise tähendusega nii Tallinna kui Tartu linna jaoks, aga ka kõigi teiste Eesti omavalitsuste ning hariduslike erivajadustega laste vanemate jaoks.
Tallinna linn nõuab käimasolevas vaidluses riigilt kolme aasta jooksul erikoolides tehtud kulutuste kompenseerimist 7 miljoni euro ulatuses. Ent kui kohus selle nõude rahuldab, tuleb Kraisi sõnul lahendada ka nende HEV2 õpilaste õpetamise rahastamise küsimus, kes käivad tavakoolide väikeklassides. Nendegi õppe eest tasub praegu omavalitsus, mitte riik.
«Kui peaks juhtuma ime ja riik tõepoolest need kulutused Tartule kompenseerib, siis me näeme, et aumehelik oleks maksta kinni ka Tallinna linna poolt riigi ülesannete täitmisel tehtud kulud,» sõnas Krais.
Haridus- ja teadusministeeriumil on võimalik Tartu ringkonnakohtu tänane otsus kolmekümne päeva jooksul edasi kaevata. «Saime kohtuotsuse värskelt kätte, hindame selle sisu ning lähiajal otsustame, mida teeme edasi,» sõnas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm. «Kõige olulisem on see, et kõigil lastel oleksid tagatud õppekohad.»