Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Prügisõda ähvardab Tartus jäätmeveo hinda tõsta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aardlapalu prügila ümberlaadimisjaama veab segaolmejäätmeid mitu prügiettevõtet, nüüd aga tahab prügila haldaja piirata vastuvõttu Ragn Sellsi värvides autodele nii, et need võivad ümberlaadimiseks tuua ainult Tartu linna prügi. | FOTO: Margus Ansu

Ragn Sells suurendas äkki prügivedu Aardlapalu jäätmejaama, mille aastaks plaanitud töömaht ammendub maikuuks. Haldaja juba sulges tõkkepuuga värava ja Tartu linn nõuab aru, miks Iru prügipõletustehas prügi impordib, aga kohalik prügi tuleb maha matta.

Tartu linnaametnikud ei hoia värve tagasi, kui kirjeldavad olukorda, kuhu on viinud uus hankeleping Aardlapalu prügila jäätmejaama haldamiseks. «Sopranod omavahel,» ütles Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. «Üks ei taha prügi vastu võtta, teine tahab jõuga sinna viia,» lisas Tartu abilinnapea Valvo Semilarski.

«Iru elektrijaam toob Soomest prügi ja ei võta vastu Eesti prügi, mistõttu on tekkinud suur koormus Aardlapalu prügilale,» sõnastas veel ühe vaate linnapea Urmas Klaas.

Tuhat ülemäärast tonni

See üks, kes ei taha prügi vastu võtta, on ettevõte Eesti Keskkonnateenused, mis 1. novembrist alanud lepinguperioodil peaks Aardlapalu ümberlaadimisjaamas vastu võtma ja käitlema kuni 23 000 tonni Tartust kogutud segaolmejäätmeid aastas. Mahu – tegelikult küll

20 000 tonni aastas, aga väike kõikumine lisaks – oli ette andnud Tartu linn, kes hanke korraldas. Muu hulgas oli arvesse võetud, et sellest Tartu prügiveopiirkonnast (linnas on neli piirkonda), kus töötab Ragn Sells, tuleb umbes 350 tonni segaolmejäätmeid kuus.

Juhtus aga, et Ragn Sells hakkas Aardlapallu vedama umbes 1300 tonni kuus. Miks, seda Eesti Keskkonnateenuste üks juhte Argo Luude oma sõnul ei tea.

Keskkonnateenused saatis seepeale Ragn Sellsile kirja, kus teavitas, et vastu võetakse kuni 450 tonni kuus. Arvestus oli tehtud lähtudes tavapärasest kogusest, lisatud oli kõikumise võimalus. On saadetud veel üks kiri, kus on öeldud, et 2. detsembrist võetakse vastu ainult Tartus kogutud prügi.

Tuhat tonni ei tulnud juurde mitte Tartu linnast ja lähipiirkonnast, see tähendab prügivedu Lõuna-Eestist.

Ragn Sellsi ärijuht Agu Remmelg osutas, et Aardlapalu ümberlaadimisjaam on ehitatud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha eest ja selle kasutamine on tarbija huvides. Keskkonnateenused luges lepingut nii, et peale Tartu prügi võib vastu võtta ka mujalt toodud prügi. «Võib» ei tähenda kohustust.

«Kui ette teatamata maht kahekordistub, ei saa tööd nii teha, et kõik on sujuv ja hea,» ütles Luude. «Meie oleme seisukohal, et ei pea sellises koguses vastu võtma.»

Luude viitas, et Ülenurme prügiveohankes ei olnud näidatud, kuhu tuleb vedada. Seega ei saanud hanke võitja Ragn Sells kuidagi eeldada, et vedada tuleb samas vallas olevasse Aardlapalu prügilasse.

Nagu ilmselt selge, see teine, kes tahab prügi jõuga viia, on Ragn Sells.

Peale kirja teel käiva vaidluse kasutatakse ka füüsilisi mõjutusvahendeid. Nii on Aardlapalu prügila väravasse hiljuti siginenud tõkkepuu, mille taha kogunes erimeelsuste tipul kolonn prügiautosid.

Ragn Sellsi ärijuhi Agu Remmelga sõnul ei ole jutt siiski jõuga viimisest, äärmisel juhul õiguse jõuga. Ragn Sells leiab, et Eesti Keskkonnateenustel on kohustus ka mujalt toodud prügi vastu võtta.

Vastuvõtu piiramise küsimuses läheb tema jutt nii konkurentsireeglite rikkumisele kui ka abiraha sihipärasele kasutamisele. Aardlapalu ümberlaadimisjaam on rajatud euroraha eest ja selle suutlikkus on käidelda 40 000 tonni segaolmejäätmeid aastas.

Väga soodne hind

Aardlapallu toodud segaolmejäätmete käitlemine ei tähenda midagi enamat kui nende pressimist suurtesse konteineritesse ja Irusse vedamist.

Seal põletatakse energia saamiseks aastas 250 000 tonni prügi, sellest umbes 58 000 tonni imporditud, kui lähtuda selle aasta sisseveolubade statistikast.

Tartut ei ähvarda Napoli saatus, usub abilinnapea Valvo Semilarski.

Erinevalt halupuudest ei maksa aga kütuse saaja, vaid selle loovutaja. Seejuures on Eesti Keskkonnateenused pika lepinguga määratlenud, millise hinna eest ja kui palju tohib Irusse viia. Siia ongi koer maetud.

Aardlapalus segaprügi käitlemiseks tehtud hankel pakkus Eesti Keskkonnateenused hinnaks 42 eurot tonnist käibemaksuta. See on umbes pool sellest, mida küsis Ragn Sells. Ka kolmandik vähem, kui maksaks Torma prügilas prügi ladestamine.

Niisiis on Ragn Sellsi valiku taga suunata suured prügivood Aardlapalusse ärikaalutlused. Samamoodi tuleb mõista ka Eesti Keskkonnateenuste katset neid prügivoogusid eemal hoida. Iru ei saa kohe vastuvõetavat mahtu suurendada.

Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo selgitusel on jäätmete tarne täpselt kavandatud vähemalt kuus kuud ette, mistõttu planeerimata kogust vastu võtta ei saa.

Tormasse vedu oleks kallim ja pealegi keskkonnahoiu mõttes samm tagasi.

Millise hinnaga Iru prügi vastu võtab, ei ole avalik teave. Siiski on teada, nagu viitab teiste hulgas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, et ühe viimase väiksema hanke puhul oli hind 36 eurot tonni eest.

Nagu osutatakse, on suurte Eesti lepingute puhul hind tõenäoliselt madalam. Aga Soomest toodud prügi põletamisel teenib Eesti Energia märksa rohkem.

Tartut ei ähvarda Napoli saatus, usub abilinnapea Valvo Semilarski. Agu Remmelg märkis, et Eestis on prügikäitlemisvõimsust suure varuga, sest käitlustehaseid on mitu.

Siiski tajub Tartu linnavalitsus, et praeguse kriisi üks põhjusi on prügi importimine välismaalt. Tartu linnapea Urmas Klaas palub kirjas keskkonnaministeeriumile arvestada jäätmete riikidevahelise veo lubade menetlemisel põhimõttega, et eelisjärjekorras tuleks Eestis tagada siin tekkinud segaolmejäätmete käitlus.

Uus hange

Kartes pikka kohtuvaidlust kahe suure prügiettevõtte vahel, on Tartu linn otsustanud kuulutada Aardlapalu jäätmejaama haldamiseks uue hanke, kus vaatab üle prognoositavad jäätmemahud.

Oletatavalt tähendab see hinna kuni kahekordset tõusu. See tähendab ka hinnatõusu kõigis neljas Tartu jäätmeveopiirkonnas.

Piirkonniti ja prügikasti suurusest olenedes on hinnatõus erinev, oletatavalt aga keskmiselt 20 protsenti, ütles Tartu linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.

Tagasi üles