19. novembril suri Annelinnas oma kodus Ülo Tonts, kellel oli pere kõrval veel kaks suurt armastust – kirjandus ja teater.
Igavikku lahkus kirjandusteadlane ja kriitik Ülo Tonts
22. november 2016, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. mail 1931 Valgamaal Laanemetsa vallas sündinud ja Tartu ülikooli eesti filoloogina aastal 1954 lõpetanud Ülo Tonts avaldas rohkesti kirjandus- ja teatriarvustusi, -uurimusi ning kirjanike elu ja loomingut käsitlevaid artikleid. Paljud Tartu ülikooli omaaegsed tudengid jäävad teda meenutama kui head õppejõudu.
Avaldatud raamatute hulgast tunnistati tema teos «Klassikuks kodust kaugel» aastate 2006 ja 2007 viie kõige olulisema eesti esseekogumiku hulka. Eesti teatriliidu aastaauhindade jagamisel 2010 pälvis ta Priit Põldroosi auhinna kauase pedagoogi- ja teatriuurimusliku töö eest ning ühtlasi raamatute «Kolmkümmend aastat teatriehitamist. Vanemuise sõnateatrist 1955–1986» ja «Liiga palju head teatrit» eest.
Ülo Tonts oli aastast 1969 kuni oma surmani abielus lastekirjanduse uurija Reet Krusteniga. Nende mõlemad lapsed töötavad Vanemuises: Anu Tonts on dramaturg ja Keiu Kaljujärv personalijuht. Anu Tontsu sõnade kohaselt oli nende isal pikk, töökas ja õnnelik elu ning tema ümber oli palju toredaid ja hoolivaid inimesi. «Me armastasime teda väga,» lisas ta.
Ülo Tontsu ärasaatmine on reedel, 25. novembril kell 14 Tartu krematooriumi suures saalis.