Karlova teatri kohvikus kalpsab, pikutab ja lendab jänäseid

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari-Lill Pihtje, "Elada on mõnus".
Mari-Lill Pihtje, "Elada on mõnus". Foto: Repro

Karlova teatri kohvikus saab vaadata kunstnik Mari-Lill Pihtje näitust «Elada on mõnus», mille kümne pildi ja loo peaosas on jäneselaadne tegelane Jänäs.

Kunstniku sõnul on Jänäs muinasjutuline ja tundlik tegelane, kes on alles väga noor ja jagab vaatajatele oma mõtteid. «Need pildid ja lood pole ainult lastele, vaid kõigile, kes ennast natuke Jänäsena tunnevad,» selgitas Mari-Lill Pihtje.

Iga pildi juures on jutt, mille lõppu on märgitud üks muusikapala, mis andis pildile ja jutule inspiratsiooni.

Muusika järgi joonistamine

«Muusika järgi joonistamine sai alguse loomeringi juhendades, kus proovisime peale muusikapala kuulamist tekkinud kujutluspilte paberile panna,» märkis kunstnik. «Niimoodi sündis esimene pilt «Ürgjänäsed» ja tasapisi kõik teised pildid ka. Jutte ahvatlesid mind kirjutama sõbrad-tuttavad, kes tahtsid teada, mis tegelane see Jänäs täpsemalt on.»

Lugu «Ürgjänäsed» algab nõnda: «Esimesed jänäsed olidki ürgjänäsed. Nad olid tegelikult samasugused nagu meie tänapäeva jänäsed, ainult mõningate erinevustega. Näiteks ei tundnud nad elektrit ja mootoreid ning elasid vabas looduses. See pani nad täiesti teise olukorda. Nende aeg oli teistsugune, ajal oli teine väärtus ja pikkus. Aega oli rohkem ja seda sai kuskilt lihtsalt võtta, nagu näiteks külaskäikudeks ja looduse ilu nautimiseks, söömiseks, mõtlemiseks ja unistamiseks.»

Seda lugu kirjutades ja samasisulist pilti luues oli kunstnikul muusikaliseks inspiratsiooniks Massive Attacki «Teardrop», mida saab kuulata siinkohal.

Mitmel alal andekas Mari-Lill Pihtje (1976) on pärit Järvamaalt ja lõpetanud 2001. aastal Tartu kunstikooli nahakunstnikuna. Ta loob graafikat, illustreerib raamatuid ja teeb keraamikat, hobiaednikuna peab õunaaeda ja kasvatab roose.

Näituste korraldaja

Näituse on korraldanud kohviku seintele Karlova teatri produtsent Ruta Rannu, kes on selles ametis 1. aprillist. Enne seda oli ta Tartu kunstimuuseumi arendusjuht.

Praegune väljapanek on sisuldasa selline, et haakub hästi Karlova teatri uue lastelavastusega «Tähelaps», mis esietendub 22. novembril. Näitusi kavandades järgib ta oma ideed, et väljapanek toetaks etendust ja etendus toetaks näitust ehk et näituse teema haakuks sellega, mis on parasjagu mängukavas uut.

Teatrikohviku näituste sarja esimeseks väljapanekuks korraldas Ruta Rannu Tartus sündinud ja õppinud ning hiljem Tallinnas kostüümide väga hinnatud loojaks kujunenud Agu Pildi (1951–2002) mälestusnäituse «Maskipidu». See oli kohvikuseintel 5.-30. oktoobrini.

Mari-Lill Pihtje näitust «Elada on mõnus» saab Karlova teatris (Tähe 66, Tartu) vaadata novembri lõpuni. Detsembris esietendub samas teatris «Zarah Leander. Ühe legendi meloodiad ja mälestused», seda silmas pidades kureerib Ruta Rannu uue väljapaneku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles