Kopsakas laen kasvatab Tartu valimiste aasta eelarvet

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tartu linnavalitsus on kokku saanud tuleva aasta eelarve eelnõu, mille suurus on 159 456 453 eurot, mis on 2 434 751 eurot ehk 1,5 protsenti enam kui lõppeva aasta täpsustatud eelarves. Seejuures on laenukoormust kavas suurendada kuue miljoni euro võrra.

Linna laenukohustused moodustavad tuleva aasta lõpuks 64 491 609 eurot ehk 52 protsenti põhitegevustuludest. Laenupuhver on sel juhul veel 10,4 miljonit eurot.

Põhitegevustuludeks kavandatakse 124,9 miljonit eurot – 0,3 protsenti vähem kui lõppeval aastal.

Linna peamised tulud on üksikisiku tulumaks 68,1 miljonit eurot, maamaks 0,7 miljonit eurot, linnaasutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 16,9 miljonit eurot ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused 37 miljonit eurot.

Tulumaksu laekumise kasvuks võrreldes selle aasta täpsustatud eelarvega on kavandatud 4,9 protsenti keskmise palga kasvu tõttu.

Maa müügist loodab linn teenida 700 000 eurot ning linnale kuuluva muu vara müügist 800 000 eurot.

Põhitegevuskuludeks on kavandatud 116,8 miljonit eurot ehk samas suurusjärgus, kui selle aasta eelarves. Uuest eelarvest läheb linna lasteaedade, koolide, kultuuri- ja sotsiaalasutuste tööjõukulude kasvuks ühtekokku 1,8 miljonit eurot.

Tartu abilinnapea Jaan Õunapuu selgitas, et kultuuri- ja sotsiaalhoolekande töötajatel kasvab palgafond 5 protsenti, sama palju lasteaiaõpetajatel. Õpetaja abidel 7 protsenti, juhtkonnal 3 protsenti.

«Igal pool on palgasurve väga suur,» sõnas Õunapuu. «Ühel pool on inimesed ja teisel pool see, mis puudutab betooni ja teedeehitust.»

Investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse kokku 35,1 miljonit eurot, mis on linnaeelarve kuludest 22 protsenti. Investeeringurahast 19 miljonit ehk 54 protsenti on linna oma raha, 16 miljonit ehk 46 protsenti toetused.

Suuremad investeeringud on idaringtee kolmanda etapi ehitus, Raatuse kooli põhjalik remont ning vaksali piirkonna teede ja platside rekonstrueerimine.

«See on sõnapidamise eelarve,» ütles Õunapuu. «Kevadel vastu võetud põhikoolide arendamise programmiga suudame järgmise aasta eelarves alustada. Selle märgiks on Raatuse kooli remondi algus.»

Kohalikud valimised tulevad aastal 2017.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles