Linn hoidis soodsamat piletiinfonumbrit vaka all
17. november 2016, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntud kuningriiklane ja aktiivne tartlane Kalle Kulbok paljastas Tartu linnavalitsuse loiduse ilmingu, mille pärast jäi tartlaste eest saladuseks, et elektroonilise bussipileti infot saab ka soodsamalt kui makstes 30 senti minuti eest.
Kulbok selgitas, et Elisa võrgust on sellise teabe jagamiseks välja hõigatud numbrile 1789 helistamise hind just 30 senti minut, samas tavanumbrile helistamine maksaks talle paketikohaselt sent minut. Seega lühinumbrile helistamine on 30 korda kallim.
Ebaseaduslik olukord
Kulbok leidis, et niisugune olukord ei ole seaduslik. Ta selgitas, et omandades elektroonilise bussikaardi ja kandes sellele raha, sõlmib inimene ühistranspordi kasutamiseks lepingu. Võlaõigusseadus aga ütleb, et kui ettevõtja võimaldab tarbijal lepinguga seotud teadete või tahteavalduste edastamiseks või seoses muude lepingu täitmisega seotud asjaoludega endaga ühendust võtta, helistades ettevõtja nimetatud telefonil, ei või ettevõtja nõuda tarbijalt selle eest lisatasu. Tarbijakaitseameti selgituse järgi käib lisatasu nõudmine ka siis, kui selliseks infotelefoniks antakse lühinumber, mille eest telefonioperaator võtab kõrgendatud tasu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk teatas ametlikus vastuses, et lühinumbrid ja muud kõrgendatud tariifidega telefoninumbrid võivad jääda üksnes infotelefoni numbriks, kus saab teavet või esitada küsimusi ja soove olukorras, kus lepinguline suhe veel puudub, või ka äriklienditeeninduse numbriks.
Kui tarbijale pakutakse lepinguga seoses tavatariifist kallima hinnaga numbrile helistamist, võib tarbija nõuda ettevõttelt selle kõnega seoses tekkinud kahju/kulutuste hüvitamist.
Kulboki sõnul on Tartu linnavalitsus küsimusest teadlik olnud mõnda aega. Mõni aasta tagasi loodi tema initsiatiivil ja sisekontrolli kaasabil heakorratelefonile 1789 ka alternatiivne number 736 1343. Ent sellele numbrile helistades ei ole võimalik valida klahvi 2, mis lühinumbrile helistades suunab bussipiletiinfot saama.
«Kes hüvitab mulle sellega seotud kahju?» oli Kulboki küsimus.
Probleem ei ole rahaliselt suur, see on aga põhimõtteline, ja tehniliselt pole lahendus ka kuigi keeruline. Ometi, nagu Kulbok tõdes, läks lahenduse saavutamiseks pool aastat. Tuli välja, et elektroonilise bussipileti müüki korraldava ettevõtte Ridango pikk number 611 8000 on kogu aeg olemas olnud, ent linnavalitsus ei pidanud vajalikuks tartlasi sellest teavitada. Ka siis, kui kevadel oli numbri olemasolule tähelepanu juhitud.
«Pärast tänast pöördumist ja mõnda telefonikõnet infot kodulehel täiendati,» ütles Kulbok üleeile. Tema hinnangul tõendab asjade kulg, et mõnel linnaametnikul on eriti pikad juhtmed.
«Võimalik, et info ei liikunud,» oli Tartu sisekontrolliteenistuse juhataja Raivo Bachmanni kommentaar.
«Ma just tegelen selle probleemiga, kuhu see info jäi ja miks see ei jõudnud vajalike inimesteni,» ütles Tartu avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets. «Loodan selle selgeks saada.»
Laiem teema
See ei ole aga ainult Tartu ühe kasuliku numbri näide. Paljusid lühinumbreid on lihtsam meeles pidada ja neile on mugavam helistada, kuid see on ka kallim.
Samal teemal on Kulbok suhelnud Elroni, päästeameti, Starmani ning veel mitme asutuse ja ettevõttega. «Minu hinnangul on see mobiilifirmade alusetu rikastumine,» ütles Kulbik. «Ümbersuunamisega ei ole selliseid kulusid, et hind peaks mitmekordistuma. Tavainimest tuleb teavitada, et lühinumber on saatanast.»
Näiteks päästeala infotelefonile 1524 mobiililt helistades on minutihind 23 senti, kui aga valida pikk number 660 1524, on hind paketipõhine.