Suusahooaeg Tähtveres läks lahti (1)

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile hommikuks said tumedad kohad valgeks triigitud. Enamik Tähtvere spordipargi ja dendropargi suusaradadest, mille nädalalõpu tuisk oli paljudes paikades lumest paljaks puhunud, näevad tänu nädala alguses lisandunud lumele välja nagu talve parimatel päevadel. Suusahooaja võib silmagi pilgutamata alanuks kuulutada.

Aga silmi ei maksa radadelt siiski veel väga palju kõrvale pöörata, et suuskadele mitte viga teha.

Vastikud puulehed

Alustada võiks lihtsaimal rajal, spordipargi 850-meetrisel ovaalil. Selle siseküljel, saepururajal kinni tambitud lumevaibal leidub mitmes kohas, ennekõike ovaali esimesel poolel, väikseid puitlaaste. Ohtlikud need pole, ent sunnivad hoolsalt jälgima, kuhu suusa lükkad. Asfalti katvale lumekihile ei tasu veel minna, sest see on liiga õhuke, samuti luurab selle all jää.

Aga silmi ei maksa radadelt siiski veel väga palju kõrvale pöörata, et suuskadele mitte viga teha.

Edasi, kui mõningane kindlustunne lihtsal rajal käes, võib suunduda ligi kilomeetrisele nn Lauri ringile, mis vonkleb ovaali ning Emajõe äärde viiva allee vahelisel alal.

Seal on aga üks ebameeldiv koht, mis võib vastikult üllatada. Kui läheneda kergelt laskuval reljeefil Supilinna tiigi äärsele sõiduteele, on rada palistatud paarikümne meetri pikkuses kollaste lehtedega. Kui suuskadega lehtedele peale sõita, võivad nood liuglemise järsult kinni tõmmata ning ninuli lennutada.

Keset ovaali vooklev kuue tõusu ja kuue laskumisega ning rohkete kurvidega 1,3 kilomeetri pikkune sprindirada on juba edasijõudnutele. Selle läbimine nõuab nii kehalist võimekust kui tehnilisi oskusi. Ühtlasi tasub sealsetel nõlvadel vaadata hoolega ette, sest nii mõneski kohas on lumekate õhuke ning võib prognoosida, et mida rohkem sõitjad noid nõlvu nühivad, seda rohkem lumetut pinnast nähtavale tuleb.

Kõige raskem on dendropargi umbes viiekilomeetrine seitsme tõusu ja seitsme laskumisega ring. Need, kel treenitus vähene ning julgustki jääb vajaka, ei peaks sinna kindlasti minema.

Tõusud on tavasuusatajale liiga pikad ja kohati ka järsud, lisaks tuleb üles ronides tähelepanelikult jälgida, et suuskadega üle lehtede, okste, turritavate heinatuttide ning pruuni pinnase ei sõidaks.

Laskumistel puudub klassikajälg, nagu enamasti mujalgi dendro- ja spordipargi radadel, mis nõuab head suuskade valitsemist.

Muretuima sõidu koht

Küll aga on dendropargi luhal lumekate peaaegu veatult valge. Just seal, tasastel lõikudel saab praegu parima ja muretuima suusasõidu.

Kel suuski pole, saab neid laenata laululava parkla külje all punastest tellistest ja terrassiga Suusavendade hooldemajast. Sealsamas saab lasta ka suuski määrida. Tööpäevadel on hooldemaja avatud kella üheksast üheksani, nädalavahetustel kümnest neljani.

Tartu laululava all avab suusalaenutus uksed siis, kui lumekate on senisest märksa paksemaks muutunud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles