Nullkuluelu elav neiu: prügikasti pole vajagi (1)

Kertu Kula
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maryliis Teinfeldtil on Karlovas väga minimalistlik elamine, kus on võimalikult vähe asju. Kui neiu avab kraanikausialuse kapi, ei leia sealt prahikasti musta prügikotiga, vaid kompostiämbri ja anuma, kus on sees paratamatult tekkiv praht, näiteks kustukummi kileümbris või hinnalipik.
Maryliis Teinfeldtil on Karlovas väga minimalistlik elamine, kus on võimalikult vähe asju. Kui neiu avab kraanikausialuse kapi, ei leia sealt prahikasti musta prügikotiga, vaid kompostiämbri ja anuma, kus on sees paratamatult tekkiv praht, näiteks kustukummi kileümbris või hinnalipik. Foto: Sille Annuk / Postimees

Tartu kõrgema kunstikooli tekstiilidisainitudeng Maryliis Teinfeldt (22) on tavaline noor naine, kes elab normaalset ja mugavat elu, kuid tähtsustab teadlikku ja tundlikku tarbimist. Üks tema elustiili osi on zero waste ehk jäätmevaba liikumine. Nii pole tal kodus tavapärast prügikasti, nagu enamikul meist, sest tal ei teki iga kuu sinna prahti.

Kui mõelda sellele, kui palju koguneb nädala jooksul rämpsu, mis rändab prügikasti, võib imestada, kuidas on võimalik, et kellelgi ei teki kuu või paari jooksul kodus pakendeid ega muid jäätmeid, mis tuleks ära visata.

Aasta alguses ostis Maryliis Teinfeldt endale üle saja kilo kuivaineid. Mitut sorti riisi, kaerahelbeid, riisi- ja nisujahu. See tähendab iga toote kohta ainult ühte pakendit aastas. Pakendeid ei teki ka toidupoes ega turul, kui riidest kott kaasa võtta ja paluda müüjatel toidukraam sinna panna.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles