Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Supilinnas on müüa olematu korter

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Herne 45 maja Supilinnas tuli poole ehitamise pealt linna nõudel saagida madalamaks, sest see oli saanud planeeringus lubatust suurem. Probleemid hoonega jätkuvad. | FOTO: Kristjan Teedema

Katusealune korter 1904. aastal ehitatud puumajas, pinda 63,5 ruutmeetrit. Rõdu tervelt 14 ruutmeetrit. Korteriomand. Nii on kinnisvarakuulutuses kirjas. Hind 114 900 eurot.

Maakler Oliver Ritsoson tõdeb, et huvilisi ei ole väga palju olnud, võib-olla on hind pisut krõbe. Aga võib-olla on põhjusi ka mujal. Näiteks selles, et kõnealust korteriomandit ei ole kunagi moodustatud.

Ebatavaline olukord

Eluruum asub korterite 1 ja 4 katusekorruse osal, trepikojast on hõivatud 11 ruutmeetrit üldkasutatavat pinda.

Elamispind asub Herne 45 majas, mille ehitamisel läks õige palju asju valesti. Ehitusaasta 1904 on juriidiliselt õige, tegelikult ehitati see maja aga aastal 2012 ja tehti linna nõudel korduvalt ümber. Tookordne arendaja Gert Roosaar ütles, et müüb maja nagu vorsti: «Kuidas inimesed osta tahavad. See on nii, nagu lõikad vorsti otsast – millist juppi keegi tahab.»

Korteri omanik elab Soomes. Ritsoson, kes on omaniku esindaja, nentis, et päris tavaline lugu selle majaga ei ole.

«See oli arendaja koostööprojekt linnavalitsusega, võib sedasi nimetada,» sõnas Rit-soson. «Elamispinnad on küll eraldatud, aga need ei ole korteriomandid. See maja oli algul eramaja, seda ei saanud teha kortermajaks ja see tehti kaasomanditena mitmeks korteriks.»

Tartu abilinnapea Jarno Laur ütles, et koostööprojekti jutt kuulub küll musta huumori valdkonda: tegelikult üritas linn ettekirjutustega ja muul moel saavutada, et maja vastaks detailplaneeringule, sealhulgas korterite arvult. Kortereid tohib olla neli.

Tartu ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles pärast süvenemist, et nüüd müüdav elamispind asub ehitusregistri järgi kahe korteri pinnal ja osalt veel üldkasutataval pinnal.

«Eluruum asub korterite 1 ja 4 katusekorruse osal, trepikojast on hõivatud 11 ruutmeetrit üldkasutatavat pinda,» täpsustas Aint.

Niisuguse olukorrani jõudmiseks on suletud projektis olnud ukseavasid, eemaldatud osa mittekandvaid vaheseinu, suletud trepiavad kahe korruse vahel ja tehtud uued uksed. Kokkuvõtvalt ütles Aint, et need ei ole olnud tegevused, mis nõuaksid ehitusluba. Selles mõttes ei ole eksitud.

Küll nentis Aint, et juba 2013. aastal on linnavalitsus alustanud menetlust viimaks majas olev korterite arv vastavusse planeeringuga. Aint ütles, et kuigi detailplaneeringu järgi tohib selles majas olla neli korterit, on neid tegelikult kaheksa. Seepärast ei olegi moodustatud korteriomandeid.

Ritsoson ütles, et korteriomandite moodustamiseks selles majas peab olema väga võimekas linnaametnik. «Hästi palju paberimäärimist tuleb ette võtta. See jäi tolleaegsel arendajal tegemata. Põhiline mure, mis võib tekkida sellise pinnaga, on see, et kui laenu taotled või remonti teed, on rohkem nõusolekuid vaja,» selgitas ta.

Aint ütles, et linnavalitsuse seisukohalt on ainus võimalus korteriomandite moodustamiseni jõuda uue detailplaneeringu kehtestamine.

«Alal on kehtestatud detailplaneering, mis on ühiskondlik kokkulepe,» sõnas ta. «Peaks olema lähinaabrite nõusolek ja Supilinna selts peaks ka nõus olema, et seal lubatakse seadustada kaheksa korterit. Kui selline kogukonna toetus oleks, saaks linn kaaluda sinna kaheksa korteriomandi lubamist.»

Laenu ei anta

Linn ise initsiatiivi ei võta, menetlus on ka sel põhjusel peatunud ja jääbki lõpetamata, sest nagu Aint tõdes, ei vii see kuhugi.

«Ise nad elavad selle supi sees ja kui keegi hakkab kinnisvara müüma, siis edu, kui saab maha müüdud. Müüja peab olema ostja vastu aus,» ütles ta.

Seesugust elamispinda osta soovija peab arvestama, et laenu saada on väga keeruline. Edaspidi tuleb arvestada ka sellega, et juriidiliselt elatakse ühes korteris inimestega, kellega tegelikult ühist elu pole. See võib oluliseks muutuda näiteks sotsiaaltoetuse küsimisel.

«Inimene jääb totrasse olukorda, kui ta ostab osaliselt ühest korterist pinda ja teisest korterist pinda,» ütles Aint.

Tagasi üles